Lugupeetav rektor,
lugupeetav suursaadik,
daamid ja härrad!

Eesti kirjalik kultuur, meie moodne kultuur, meie teadus ja meie ülikoolgi on noor. Selle kujunemisprotsess sisaldab dramatismi ja romantikat. Moodsa kultuuri algus on lugemisoskuses - ja see on lahutamatu kirikust, jutlustest ja lauluraamatust, piibli tõlkimisest. Kõiges selles oleme eesti ja euroopa kultuuri lapsed. Meie esimesed grammatikad on pärit sakslastest kirikuõpetajatelt, kes tundsid, et nad peavad rahvaga rääkima selle oma keeles.
Liigutava innuga katsusid nad tabada selle keele seaduspärasusi.

Ütlesin, et see kujunemisprotsess on ka dramaatiline.

Dramatism on selles, et teatud tasemele jõudes algas äratõukamine, iseseisvumise püüe, see, mida hoopis hiljem hakati nimetama identiteedi otsimiseks. Selline äratõukamine on alati seotud eitamisega, niisugune on kord juba indiviidi ja ka sootsiumi psühholoogia.

Eesti enda vennad Grimmid rändasid mööda Eestimaad ja kogusid folkloori, siinses Euroopa nurgas iseäranis hästi säilinud kirjutamata kirjandust, et sellest sünteesida eesti substantsi, sarnaselt vendade Grimmide saksa "Volksgeistiga".

Ma näen selles kujunemisprotsessis ka romantikat, võluvat kobamist, liigutavat kogelemist.

Kui Õpetatud Eesti Selts hakkas kõnelema eesti eeposest ja pani nii alguse "Kalevipojale", tegi Friedrich Robert Faehlmann oma mõttekaaslastega seda saksa keeles. Eepose koostas Friedrich Reinhold Kreutzwald - ja see oli väga rahvuskeskne, ütleksin, et idealistlik Eesti-nägemus.

On ääretult liigutav eepose koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja eesti esimese luuletajanna Lydia Koidula - eraelus Lydia Emilie Florentine Jannseni - kirjavahetus. Teoreetilistest küsimustest kirjutavad Kreutzwald ja Koidula püüdlikus eesti keeles, kujundades ise uusi sõnu, et väljendada oma kirjanduslikke tõekspidamisi.

Aga kui nende üle lööb kokku tundmuste tulv, kui nad tahavad pihtida, kui nad tahavad vihjata ja pooltoone kasutada, toimub endastmõistetav, peaaegu märkamatu switching, nad lähevad üle saksa keelele, et mitte ainult nägu teha, et nad vihjavad, vaid tõepoolest vihjata. Eesti keeles seda siis veel ei saanud, eesti keel alles hakkas küpsema, eesti keel lubas üksnes eitada või jaatada. Eesti keeles on olevik juba tulevik.

Selles seigas on koos karakterid ja kultuurilugu.

Selles on ka mõistujutt diferentseerumisest ja integreerumisest.

Kujunemisperioodidel peab otsima oma, peab rõhutama erinevust - kasvõi erinevuse enese pärast. See on valus nabanööri katkirebimine. Aga teistmoodi ei saa sündida. Eestlased, soomlased, poolakad, ungarlased, tshehhid, slovakid, rumeenlased, serblased, horvaadid, kreeklased said kõik ühtviisi teadlikuks oma rahvusest, isegi kui neil puudus oma rahvusriik.

Siis tuleb aeg uueks integratsiooniks, uueks läbipõimumiseks. Tänases keeles - koostööks, ideede vahetuseks.
Eks Saksa-Eesti akadeemiline nädalgi on selline näide koostööst - kõik meie ülikooli kümme teaduskonda on kutsunud siia esinema oma ala tippteadlasi Saksamaalt. Tere tulemast ja jõudu tööle! Tugev integratsioon ja koostöö kahe riigi vahel tähendab ühist tööd ja kokkupuuteid kõigil tasanditel. Tähendab turismi, tähendab ka välispoliitikat ja üle kõige akadeemilisi kontakte. Täna olemegi sellise ürituse nagu Academica alguse juures, mille mõte on imeselge - kultuurivahetus on nagu aus kaubatehing, mis peab rikastama mõlemat osapoolt. Sel nädalal saavad rikkamaks Eesti õppejõud, üliõpilased, ka Saksa õppejõud. Seega nii Eesti kui Saksa teadus, kokkuvõttes kogu Eesti ja Saksa kultuur.

Kõneldes kaubatehingust tuleb koheselt meelde Hansa, vast üks parimatest ajaloolistest näidetest, kus üleeuroopaline koostöö toimis enesestmõistetavusena. Ja see annab meile julgust edasiseks koostööks. Nii kultuurilisel, majanduslikul ja poliitilisel alusel.

Tartu Ülikool on Saksa ülikoolidega teinud koostööd juba sajandeid, nii humanitaar- kui loodusteaduste alal. Kuid see pole õieti kogu tõde. Tartu ülikool ise on ju olnud samuti Saksa Ülikooliks. Täna algav nädal on vana tõe kinnituseks: kultuuri talletatud sidemed on ajatud. Neid on püütud ignoreerida, neid pole suudetud katkestada. Siinsamas Tartus, samuti Tallinnas on alustanud sellest sügisest tööd eestikeelsete koolide saksakeelsed osakonnad.

Juba selle ürituse algusel jätkub mul julgust soovida, et saksa-eesti akadeemiline nädal muutuks püsivaks. Näeksin heameelega, et selliseid nädalaid korraldataks ka Saksamaal. Nii et Academica, olles kokkuvõte, on omakorda ka algus paljudele uutele ettevõtmistele.

Mul on üks isiklik soovitus lugupeetavatele saksa professoritele. Minge ja külastage ülikooli raamatukogu käsikirjade osakonda oma teadusvaldkonnast. Kinnitan, Teile saab osaks mitmeid meeldivaid üllatusi, ja ka äratundmisi. Ja selles peituvadki kultuuri- ja teadussidemed.

Edukat Academica nädalat kõigile siin Academia Gustavianas.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele