Härra riigisekretär Wilz,
härra suursaadik,
kontradmiral Heise,
kindralmajor Kert,
mu daamid ja härrad!

Täna tervitame oma külalisi Saksamaa Liitvabariigist ja Saksa 3. miinieskaadrit, kes viibivad Tallinnas seoses Eesti Kaitseväe miiniveeskajate "Kalevi" ja "Olevi" jõudmisega oma kodusadamasse.
Me tervitame oma külalisi tänulikult, mu daamid ja härrad. "Kalev" ja "Olev" on Saksamaa Liitvabariigi kingitus taassündivale Eesti Kaitseväele.
Tahan aga siin ja eriti praegu rõhutada, et meie julgeolekupartner Saksamaa Liitvabariik on kinkinud meile märksa rohkem kui kaks laeva.
Saksamaa Liitvabariik on meile kinkinud lisaks "Kalevile" ja "Olevile" ka mõlema laeva väljaõppinud meeskonnad.
Kaitserelvastus, olgu ta kui tahes kaasaegne, on surnud raud, kui seda usaldataks ilma väljaõppeta meeskonna kätte. Kõige võimsam relv, kõige kesksem tegur mis tahes väeliigis, mis tahes demokraatlikus riigis on kõigepealt sõdur. Inimene ja tema tahe. Inimene ja tema oskus. Inimene ja tema oskus teostada oma kaitsetahet tõhusalt oma riigi nimel. Te teate, armsad kaasmaalased, ja samahästi teavad seda ka meie külalised, et just need küsimused on praegu teravalt ja valusalt tõusnud Eesti avalikkuses päevakorda. Sõdur ja tema väljaõpe, sõdur ja tema kaitsetahe, sõdur ja tema vastuvaidlematu kuulekus distsipliinile, käsule ja Eesti Vabariigi seadustele on see alus, millele me ehitame tänast ja homset Eesti kaitsevõimet.
Selles seoses nähkem kolmandat kingitust, mida me täna Saksamaa Liitvabariigilt vastu võtame: see on usaldus ja usk Eesti Kaitseväe suutlikkusse ennast nullpunktist üles ehitada efektiivseks välja õppinud kaitsejõuks. Eesti Vabariik oli sunnitud oma kaitseväe ülesehitamist alustama mitte nullpunktist, vaid veelgi madalamalt, veejoonest allpool. Me säilitasime Eesti Vabariigi juriidilise kontinuitiivsuse, kuid Vabadussõjas sündinud kaitsevägede järjekestvus katkes pikaks ajaks. Olime sunnitud alustama kõigepealt totalitaarse mõtteviisi väljarookimisega. Võin teile, kallid kaasmaalased ja lugupeetud külalised, kinnitada, et oleme sellega toime tulnud. See ei ole olnud kerge ja ka praegu veel oleme sunnitud karmilt maha suruma katseid kasutada kaitseväge poliitilises võitluses. See probleem ei peitu mitte kaitsevägede sees, vaid asub väljaspool kaitsevägesid. Ta avaldub mitmel viisil, muu hulgas ka retoorilises küsimuses, kas nii väikesel riigil nagu Eesti on mõtet kaitseväele kulutusi teha. See on algelise mõtteviisi vili, mis kuulub sajandi algusse. Demokraatlikus Euroopas ja demokraatlikus maailmas on riigi julgeolek, iseäranis väikeriigi julgeolek ühiskondlik lepe. Meie ohvriterohke sajand on meile kõigile õpetanud, et julgeolek on jagamatu. Meie rahvusvaheline julgeolek on seda tugevam, mida tugevam on rahva tahe oma julgeolekut rahvusvahelise koostöö kaudu süvendada. Ning mida veenvamalt riik ja rahvas oskab oma julgeolekutahet ja julgeolekuoskust tõestada.
Armsad kaasmaalased, lugupeetavad külalised: lubage mul tänasel pidulikul päeval teid tunnustada ja teile tunnustust avaldada. Kaasmaalastele selle eest, et eesti rahva julgeolekutahe on tugev ja katsumustes karastatud. Külalistele selle eest, et nende siin viibimine ongi kõige veenvam usalduseavaldus Eesti rahva, Eesti kaitsejõudude julgeolekutahtesse.
Ma tänan teid kõiki ja soovin "Kalevi" ja "Olevi" meeskondadele merekombe kohaselt kolm jalga kiilu alla!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele