Enne kui ma räägin oma tänase külaskäigu tegelikust põhjusest, lubage mul Teile edasi anda Saksamaa Liitvabariigi sügav kaastunne Teie veel noores sojaväes toimunud raske onnetusjuhtumi puhul, kus hukkus neliteist sodurit. Oleme Teiega ja lahkunute omastega ning tunnetame just neil päevil, mil ka Bundeswehri tabas raske saatuselöök, milline kaal on ohvritel, mida meie relvajõududelt on rahuajal nõudnud ülesande täitmine meie rahvaste hüvangu ning julgeoleku heaks.

Pikka aega sel sajandil oli Läänemeri loomu poolest lahutav kraav. Alates poliitilisest pöördest, mis toi Saksamaale ühinemise ning Eestile suveräänsuse ja soltumatuse, on Läänemeri taas ühiste huvide piirkond. See areng on meie vaatekohast tulevikkuosutav ning pöördumatu.

Läänemeremaade suhetes on täna määravaks integratsioon ja kooperatsioon. Mitmesugustel bi- voi multinatsionaalsetel, riiklikel voi mitteriiklikel koostöövormidel on üks ühine nimetaja: tähtis on suveräänsuse, julgeoleku, majandusliku heaolu tugevdamine ja seega stabiilsus, pidades silmas julgeolekut Euroopas ja Euroopa jaoks.

Tee sinna ei olnud ja ei ole alati kerge. Meremeeste konepruuki kasutades voiks öelda: ka kindla kursi hoidmisel ei tohi silmist lasta meresoidu karisid.

Pistes rinda tänaste probleemidega, ei tohi me lähtuda minevikuraskustest. Pigem voime ja peame kasutama koigi Euroopa rahvuste voimalusi ja tugevaid külgi. Euroopa mitmekesisus on samaaegselt suur väljakutse kui ka haruldane võimalus.

Euroopa rahvad töötavad praegu välja uut julgeolekustruktuuri. Selles tekkeprotsessis saab koostöö ja relvajoudude osaline integratsioon olla parima usalduse märgiks erinevate riikide vahel. Ühendustee vajaliku koostööni on Läänemeri. Merevägede koostööga avaneb kõigil Läänemereriikidel voimalus tõeliseks partnerluseks püüdlustes stabiilsuse, turvalisuse ning rahumeelse arengu poole.

Saksamaa on taasühinemisega saanud ja votnud enda peale ka rohkem vastutust Läänemereruumis. Me tunneme ja kogeme oma idanaabrite suuri ootusi nende poliitiliseks ja majanduslikuks toetamiseks.
Saksa poliitika oluline ülesanne oli ja on Euroopa julgeolekustruktuuride tiheda vorgu rajamine, mille mõju ulatuks just itta ning ning mis looks stabiilsust ja usaldust. Seoses sellega tahaksin viidata juba varem Bundeswehri fondidest eesti relvajoududele üle antud tehnikale ja varustusele, nagu nt. kaks rannavalvepaati, 20 MiG-21 ülekandemehhanismi, mitmesugust insener- ja sanitaartehnilist varustust, samuti ca 270 soidukit.

Strateegiliselt on tuleviku jaoks oluline hoida Läänemeri avatuna, käsitledes teda osana vabast merest; see tähendab jätkata koigi partnerite sidumist vastutusega julgeoleku ja stabiilsuse eest selles piirkonnas. Seepärast on mul eriti hea meel olla Tallinnas selleks, et astuda järgmine samm meie merevägede koostöös.

Kaks endist saksa miiniveeskajat, mis kannavad nüüd nime "Olev" ja "Kalev", seisavad Eesti lipu all siin Tallinna sadamakai ääres koos oma saksa partneritega. Tervitan molema laeva meeskonda ja soovin neile edu ning alati tarviliku annust onne, mida iga meremees oma ülesandeid täites vajab.

Miiniveeskajaid seati enne töökorda Saksa laevaremonditehases. Remonditöid juhtis Saksamaa kaitseministeerium. Lisaks sellele abistas Saksa merevägi meeskondade väljaoppel. Sellega kaasnenud jooksvad kulutused kandis Saksamaa Liitvabariik.

Nii laevad kui nende meekonnad on seega kahe maa möödunud aastate intensiivse koostöö nähtav tulemus. Koostöö ja isiklikud kontaktid on loonud uue ning meie arvates püsiva usalduse. Seda teed mööda tahame ka tulevikus edasi minna.

Kaks miiniveeskajat kujundavad tulevase Eesti mereväe nägu. Ning seda hetkel, mil pannakse paika pöördelise tähtsusega eesmärke ühtse Eesti mereväe väljaarendamiseks. Hiljuti Eesti parlamendi poolt heaks kiidetud "Kaitsepoliitika suunistes", mis näevad ette rannavalve, vee- ja laevasoiduameti ning mereväe laevastiku ühendamise, kirjeldatakse tulevase riikliku mereväe raamtingimusi.

Moodustatud valitsuskomisjoni jaoks on kahtlemata oluline votta ette ülesannete piiritlemine ning kujundada organisatsioon selliselt, et rahalisi- ning inimressursse kasutataks optimaalselt.

Lähitulevikus hakkavad "Olev" ja "Kalev" kuuluma Balti ühisesse kaadrisse BALTRON. Sellel liidul, mille asutamise otsustasid Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid 1996. aasta oktoobrikuus, on ambitsioonikas sihiasetus. Pärast rakendusvalmiduse saavutamist 1998.a., hakkab kolme rahvuse liit osalema manöövritel nagu "Cooperative Venture". Ta peab olema siis suuteline teostama miiniotsinguid ning osa votma rahvusvahelistest operatsioonidest. Seejuures tuleb "Baltic Squadron“i" vaadelda kui Balti riikide vahelise tiheda koostöö, samuti NATO riikide ning NATOSsse mittekuuluvate riikide intensiivse koostöö väljendust, ning ta aitab suurel määral kaasa julgeoleku ja stabiilsuse kindlustamisele Läänemere regioonis.

Eesti liigub lääne julgeolekustruktuuri suunas siduvalt ning selgelt ettekirjutatud rada mööda. Lisaks sellele on Teie maal seoses BALTRONiga täita ka koordineeriv roll; Tallinnas on ka eskaadri operatiivne peakorter. Eesti täidab Balti riikide ühenduses Euroopa jaoks ka suure, itta viiva silla läänepoolse tugisamba funktsiooni.

Meie mereväed on juba hea tükk maad kirjeldatud arengusuunas läbi käinud. Tuleviku jaoks on oluline kujundada reformiprotsessi edaspidigi üheskoos ning aktiivselt. Voite arvestada meie toetusega. Teie veel noorele mereväele soovin palju onne nende peale pandud ülesannete sooritamisel, alati hüva pärituult ning "kolm jalga kiilu alla"!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele