Armsad kaasmaalased,
ekstsellentsid,
ohvitserid ja sõdurid,
kõrged külalised!

Rahuvalveõppuse "Läänemere Pähkli" lõpetamisel on mul kaks teadet. Esimene on määratud Eesti rahvale. Teine on määratud meie partnerriikidele, kes saatsid oma poegi ja tütreid õppustele Paldiski linna, mis muutis kunagise Varssavi pakti sõjaväebaasi rahuvalvekeskuseks Läänemerel.

Kõigepealt tänan oma kaasmaalasi, Eesti Vabariigi kodanikke, olgu nad eestlased või venelased, ingerlased või ukrainlased, sakslased või kasahhid, selle üksmeelse toetuse ja huvi eest, mis ümbritses esimesest päevast alates "Läänemere Pähklit".

Eesti rahvas on oma ajaloost õppust võtnud ega korda mineviku vigu oma tuleviku, Läänemere tuleviku, Euroopa tuleviku kujundamisel. Eesti on endiselt väikeriik. Kuid ta ei ole enam see endasse sulgunud, isoleeritud ja üksinda jäetud väikeriik, kelle saatuse üle otsustati meie selja taga. Eesti on demokraatia arenguga Euroopas ja maailmas sammu pidanud ning teab, et ka väikeriigil on omad õigused ja kohustused. Kui ta neid teostab, ei ole ta kunagi üksi.
Eesti peab tootma julgeolekut ja stabiilsust, et kindlustada elanikkonna kõigile kihtidele jõukust ja sotsiaalset õiglust. Julgeolekut ei saa jagada väliseks ja sisemiseks julgeolekuks, ammugi ei saa neid vastandada. Julgeolek on jagamatu, ja jagamatu mitte üksnes Eestis, vaid Läänemerel, Euroopas ja maailmas. Selles ongi Eesti õigus julgeolekule ja Eesti kohustus julgeoleku ees. Kui me oma õigusi ja kohustusi teostame arukalt, oma partnerriikidega ühiselt ja oma põhimõtetes järeleandmatult, on see Eesti eneseteostus. Siis see on meie tulevik, meie kultuuri, meie keele, meie kunstide, meie teaduse püsimise ja arengu tingimus. Eesti on seda mõistnud. Eesti on taastanud oma koha maailmas ega kavatse seda kellelgi loovutada. Eesti on teatanud ja teatab seda ka täna, et meie eesmärgiks on ja jääb liitumine euroatlantiliste majandus- ja julgeolekustruktuuridega, sest SRÜ-ga me liituda ei kavatse ja kolmandat teed meil ei ole. Olgu see täie karmusega öeldud ka neile kanapimedatele literaatidele ja poliitikutele, kes ei taha või ei suuda mõista, et meie rahvas, et Balti riikide rahvad on juba laulva revolutsiooni päevil ilmutanud võimsat tahet liituda demokraatliku maailmakorraldusega ega kavatse siblida minevikus.

Mu teine teade on suunatud meie partnerriikidele, kelle pojad ja tütred on täna viimast päeva Paldiskis.
Ma tänan teid, et olete Paldiski toonud maailma teadvusse tema uues rollis kui rahvusvahelise rahuvalveõppuse keskuse. Siin poolsaarel lehvivad kaheksa riigi lipud: juba see Läänemere ajaloos enneolematu seik näitab, et koostöö vajadus on küpsenud koostöötahteks ja koostööoskuseks. Õppused on liitnud kaheksa erineva rahvusliku tausta ja traditsiooniga väekoondist ühtseks meeskonnaks, kes on ilmutanud oskust tegutseda ühise eesmärgi nimel. Sellel õppusel õppisid kõik kõigilt. Olen kindel, et kõige enam õppisid Eesti Vabariigi kodanikud, olgu mundrikandjad, Paldiski elanikud või tallinlased, nad õppisid, mida tähendab koostöövaim ja usaldus, distsipliin ja korrektne käitumine ning ennekõike meie ühiste aadete ja väärtuste omaksvõtmine kõigi siin esindatud riikide poolt.

Paldiski õppuste aegu on NATO ja Euroopa Liit langetanud olulisi otsuseid, mis otseselt puudutavad ka Eesti Vabariigi ja meie sõsarriikide, Läti ja Leedu tulevikku. Ma olen veendunud, et Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased ja nende tegevus rahuvalveõppustel siin Paldiskis, nende varasem tegevus rahuvalve alal muudes piirkondades on tõestanud, et need otsused olid õiged ja Balti riigid on suutelised andma oma panuse Läänemere regiooni, Euroopa ja transatlantilise julgeoleku ja stabiilsuse kindlustamiseks.

Seepärast lubatagu mul Eesti Vabariigi nimel tänada teid kõiki siin meie põlise mere kaldal teie eeskujuliku töö, teie ühtse tahte, teie sõbraliku läbisaamise eest. Õppused, eriti nii ulatuslikud, ei ole kunagi odavad. Kuid rahu, stabiilsus ja julgeolek ei ole kunagi liiga kallis. Iga Eestimaa mulda jäänud higipiisk, iga julgeolekusse investeeritud kroon, dollar või mark tasub ennast sajakordselt. Ma tahan teid kõiki tänada Euroopa tuleviku kujundamise eest. Ma tänan ennekõike Ameerika Ühendriike, kes kandsid selle suurejoonelise rahupartnerlusharjutuse kulude lõviosa: teie laste ja lastelaste kindlustunne on vaksa võrra suurem. Ma tänan meie kõige lähemaid partnereid ja saatusekaaslasi Lätit ja Leedut, kes oskavad nagu Eestigi kõrgelt hinnata, et Läänemeri on muutunud turvalisemaks. Ma tänan Põhjamaid, meie ühise mere lapsi Taanit, Soomet, Rootsit ja Norrat, kellele Läänemeri on läbi sajandite olnud meie ühise elu telg. Ma tänan ka kõiki neid naabermaid, lähedasi ja kaugemaid, kes on mõistvalt ja poolehoiuga suhtunud meie õppustesse: kõik on selle läbi võitnud, mitte keegi ei ole selle läbi kaotanud.
See ongi partnerlus.

Mu daamid ja härrad, kuulutan "Läänemere Pähkli" lõppenuks!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele