Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President pidulikul õhtusöögil Türgi Vabariigi presidendi Süleyman Demireli auks 3. juunil 1997
03.06.1997

Ekstsellents, President Demirel,
Väga austatud proua Nazmiye Demirel,
Ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Täna alanud riigivisiit on Türgi riigipea esimene külaskäik Eesti Vabariiki. Südamlikult tervitades teid, härra President ja proua Demirel, on mul hea meel meenutada Türgi ja Eesti pikaajalist koostööd, mis algas aastal 1924. Diplomaatiliste suhete loomisel deklareerisid meie riigid oma soovi ja tahet tõsiseks ja alatiseks sõpruseks - amitié sincAre et perpétuelle - nagu seisab lepingu prantsusekeelses tekstis.
Teises maailmasõjas Eesti Vabariik okupeeriti Punaarmee, Saksa sõjaväe ja taas Punaarmee poolt. Eesti hindab kõrgelt, et Türgi säilitas truuduse rahvusvahelise õiguse printsiipidele, järelikult ka meie 1924. aasta lepingule. Kui Eesti rahvas oma kustumatus vabadusepuhangus taastas meie iseseisvuse, oli Türgi Vabariik esimeste seas, kes 3. septembril 1991 omakorda taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga, jätkates niimoodi sajandi esimesel veerandil alustatud koostööpoliitikat.
Härra President, täna ma meenutan tänuga meie esimest kohtumist ja läbirääkimisi 1993. aasta detsembris, minu riigivisiidi ajal Türgi Vabariiki. Tookord alla kirjutatud sõpruse ja koostöö leping on olnud aluseks asjalikule tegevusele vahepealsetel aastatel. Meie riikide läbikäimine on aktiivsemaks muutunud ja selle loogiliseks väljenduseks on vabakaubanduslepingu ja investeeringute kaitse ning soodustamise lepingu allakirjutamine täna ennelõunal Kadriorus.
Härra President, 1993. aastal väljendasite veendumust, et Türgil ja Eestil on olemas poliitiline tahe ja otsusekindlus jätkata suhtlemist pärast Teise maailmasõja poolt peale surutud poolesajandist vaheaega ning tõsta meie suhtlemine aega pikemalt kulutamata tasemele, mis võiks eeskuju anda teistele riikidele. Mul on hea meel, et see Teie veendumus on tõeks saanud.
Läänemeri - mida vahel kutsutakse Põhjala Vahemereks, - ja Must meri on kristallisatsioonituumad, millele täna toetub Eesti-Türgi koostöötelg.
Tänase maailma läbipõimitus ja poliitilised reaalsused kohustavad meid siduma bilateraalseid probleeme globaalsete küsimustega. Eesti jaoks on sajandivahetuse eesmärgiks integreerumine Euroopa ja maailma struktuuridesse, liitumine Euroopa Liidu ja NATOga. See on paratamatuks jätkuks okupatsiooni jäänustest vabanemisele, endastmõistetavaks tagasitulekuks Euroopa koju, demokraatlikku maailma. Oleme seda kõikjal avalikult deklareerinud. Kui ronid kaameli selga, siis ära püüa jääda nähtamatuks, nagu ütleb türgi vanasõna.
Mul on hea meel, et avatud uste, riikide vaba valiku ja võrdsete valikualuste pooldamine on omane nii Türgile kui Eestile. See on poliitiline eetika, see on eetiline poliitika.
Vastupidine mõtteviis juhiks maailma tagasi mõjusfääride ja ultimaatumite aega.
Sajandi alguses astus Türgi häälekalt välja Tallinna kokkulepete vastu. Kõne all oli Tallinna reidil toimunud kohtumine Romanovite viimse keisri Nikolai II ja Inglise kuninga Edward VII vahel, kelle lemmiktegevuseks kujunes mõjusfääride jaotamine.
Eesti riigipeana tahan rõhutada, et tänasest Tallinnast, ja meie käesolevalt kohtumiselt lähtub diametraalselt vastupidine mentaliteet.
Meie tänase mentaliteedi olemuseks on sügav lugupidamine maailma mitmekülgsuse vastu, soov tunda ja mõista maailma kultuuride, uskude ja rahvaste erinevusi. Eesti luuletaja ja tõlkija Ly Seppel on koos oma abikaasa Andres Ehiniga eesti keelde vahendanud türgi kirjandust. See on olnud aastakümneid kestev süvenemine ja selle nähtavaks tulemuseks on raamatud, aimatavaks tulemuseks meie kultuuripildi ja maailmapildi avardumine. Alles hiljuti ilmus nende tõlkes vihik XX sajandi türgi luulet. Ma olen nii korduvalt eestlastele rääkinud ajast, täpsemini sellest, et meil e i o l e aega; oleme okupatsioonide tõttu palju aega kaotanud ja seepärast peame kiirustama. Võib-olla sellepärast hakkas minus eriliselt kumisema Anday luuletus, mis räägib president Atatürgi ajast:
Atatürgil oli kell
see käib edasi tões ja väes.
Arvan, et majanduslike ja poliitiliste kontaktide ja koostöö kõrval on meil rohkesti võimalusi kultuurialase koostöö arendamiseks. Senine tutvus türgi kultuuriga on loonud soodsa pinna edasiseks. Mõtlen siin eestlaste huvi ja sümpaatiat, mille tundmiseks ja tajumiseks teil, härra President, oli nii vähe aega, aga mida te kindlasti tundsite ja tajusite.
Lugupeetav President Demirel,
austatud proua Demirel.
Minu daamid ja härrad.
Lubage Eesti rahva ja kõigi siinolijate nimel soovida Türgi Vabariigile jõudu, edu ja õitsengut ning tõsta klaas Türgi Vabariigi, President Demireli ja proua Demireli terviseks.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud