Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi Presidendi avasõna konverentsil "Viis aastat Eesti krooni", 18. juunil 1997
18.06.1997

Austatud daamid ja härrad!

Peaaegu 80-aastane Eesti riik võib täna olla uhke, et ta rahvuslik valuuta on püsinud muutumatu ja usaldatavana juba ... 5 aastat!? Paradoks kaob, kui tuletada meelde Teise maailmasõja okupatsioonide muserdusi, mida on pidanud taluma meie riik. Ning kui meenutame, et just Eesti rahvuslik kapital oli üks nendest jõududest, kes koos rahvusliku haritlaskonnaga tunnetas kõige paremini tekkinud ahtaid võimalusi oma riigi loomiseks 1918 ja taastamiseks 1991 ning neid selleks ka kõhklematult ära kasutas, siis saab selgeks Eesti iseseisvusajaloo vahekord eesti rahaga. Rahasüsteemi korrastamine ja oma raha sisseseadmine on olnud loomulikuks jätkuks saavutatud riikliku iseseisvuse kindlustamisel, seades eesmärgiks saada sõltumatuks ka majanduslikult. Seega on eesti raha ajalugu olnud tihedas sõltuvuses ka Eesti iseseisvuse ajalooga.

Milleks aga siiski pöörata niipalju tähelepanu ühele viieaastasünnipäevale? Viis aastat ühe rahvusvaluuta ajaloos võib tunduda mõnelegi kaugemalt tulnud, asjassepühendamatule inimesele vägagi lühikese ajana. Asjaolud muutuvad teiseks kui asetada toimunu sobivasse taustsüsteemi.

Tuletagem meelde aastaid 1991-1992. Eesti iseseisvuse taastamise võidujoovastus oli lämbumas talongimajanduses ja looklevates võisabades. Kuigi de jure iseseisev, sõltus Eesti de facto Venemaa rahapajast, mille poolt välja paisatud rublad meid hüperinflatsiooni rappa kiskusid. Kuigi ebastabiilne olukord oli omane kõigile üleminekuriikidele, olid välistele mõjuritele eriti tundlikud just äsja iseseisvunud Balti riigid, kelle majandus oli peaaegu täielikult seotud endiste NSVL maadega ja kes kuulusid endiselt rublatsooni. Vaja oli leida ravim, mis mõjuks tasakaalustavalt majandusele ja looks edasiseks arenguks nii hädavajalikku stabiilsust.

1992. aasta juunis viis Eesti ühe esimese Ida- ja Kesk-Euroopa riigina läbi rahareformi, mis erines paljudest teistest samalaadsetest reformidest oma radikaalsuse poolest. Väljumine rublatsoonist ja Valuutakomitee süsteemi põhimõtete rakendamine oli oluliseks tõukeks Eesti majandusliku iseseisvuse kindlustamisel. 1991. aasta augustis saavutati Eesti poliitiline iseseisvus; 1992 juuni oli alguseks liikumisel majanduslikule iseseisvusele. Järgnenud julged reformid on seda ainult kinnistanud.

Napilt aasta jooksul pärast rahareformi vähenes inflatsioonitase 953%-lt 36%-ni. Majandus orienteerus jõuliselt ümber idast läände. Praeguseks oleme jõudnud olukorrani, kus kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega moodustab 60% Eesti kaubavahetuse mahust. Eesti kuulub Kesk- ja Ida-Euroopa edukamate riikide hulka välisinvesteeringute mahult elaniku kohta. Konservatiivne fiskaalpoliitika on aidanud tasakaalustada riigi eelarvet ja hoida madala Eesti välisvõla. Mitmete näitajate osas vastab Eesti juba praegu EMU nõuetele.

Tagantjärele võime öelda, et meie valikud on ennast õigustanud. Keskseks reformiks ja tänase päeva peateemaks olev Eesti krooni sisseseadmine ja seda toetava Valuutakomitee süsteemi rakendamine on see alusmüür, millele on toetunud kogu ülejääv. Rääkides täna kroonist, räägime sümbolist, mis tähistab Eesti edusamme.

Me teame, et mitte kõigil reformiriikidel ei ole läinud oma majanduse reformimisel ja eriti rahareformi läbiviimisel nii hästi kui Eestil. Eesti krooni kehtestamine oli kollektiivne looming. Tänasel päeval on paslik tänada nii neid, kes otseselt krooni sünnile kaasa aitasid - paljud viibivad tänagi siin saalis, kui ka kogu Eesti rahvast kannatlikkuse ja mõistmise eest - oli ju rahareform ka paljudele karmiks katsumuseks. Tagantjärele peame ütlema, et meil ei olnud ka palju muid valikuid.

Eesti on oma prioriteedid selgeks teinud. Selleks on eelkõige majanduslikult liitumine Euroopa Liiduga. Just tänu edukatele majandusreformidele võime olla optimistlikud, et Eesti satub Euroopa Liidu laienemise esimesse ringi, kui rakendatakse objektiivseid hindamiskriteeriumeid. Sellega seoses tahaksin tulla veel kord tagasi Eesti krooni juurde, ja tuletada meelde, et meie kroon pole tänapäevase väärtuseta ajalooline sümbol, ei - palju enam on ta meile reaalne efektiivne rahandusinstrument, mis meid euro-teel toetab.

Edukat konverentsi jätku teile!

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud