Ekstsellentsid!
Kallis Eesti rahvas!

Mõne hetke pärast saadab Võru linn Eesti võidutule teele. Võidutule tõrviku viivad maakondadesse laiali Eesti kaitseväelased. Võidupüha on Eesti kaitseväelaste päev. Nende tulest süttib meie tuhandeaastane jaanituli. Selle valgel me ei langeta oma lippu. Üks kord aastas, jaaniööl, lehvib meie lipp iga Eesti kodu kohal ehast koiduni. Nii on see olnud, nii see ka jääb. Kuid tänane tuli ületab riigi piiri ja viib Eesti teate meie naaberriikide pealinnadesse ja veelgi kaugemale, meie partnerriikide rahvastele ja valitsustele.

Eestil on täna kolm teadet.

Esimene teade. Oleme teada võtnud, et suure tõenäosusega Eesti ei pääse NATO laienemise esimesse ringi. See meid ei kohuta. Eesti ei ole kunagi arvanud, et ta võib ennast peita kellegi selja taha, kes teda kaitseb, varjab ja poputab. Iga riik, eriti väikeriik, on üksinda senikaua, kuni ta loodab teiste peale. Nii oli see Vabadussõjas, kui me suurriikide imestuseks teostasime oma enesemääramisõiguse ja seda relvaga käes kaitsesime jõudude vastu, kes ikka veel unistasid impeeriumide taastamisest. Nii oli see Vabadussõjas, kui me suuriikide teravast vastuseisust hoolimata kirjutasime oma vastastega Tartu linnas alla rahulepingule. Nii oli see kõigest mõned aastad tagasi, kui me kriitikast hoolimata taastasime Eesti krooni ja selle najal vabanesime koloniaalsest sõltuvusest. Sellel ajaloolisel kogemusel on ka oma pöördkülg, väikeriik ei ole kunagi üksi, kui ta jääb truuks oma õigustele ja kohustustele, kui tema poliitiline eneseteostus on arukas, sihikindel ja põhimõtetes järeleandmatu. Eesti on selline riik. Eesti on leidnud oma koha maailmas ega kavatse seda kellele tahes loovutada. Eesti on teatanud ja teatab seda ka täna, et meie eesmärgiks on ja jääb liitumine euroatlantiliste majandus- ja julgeolekustruktuuridega, sest SRÜga me liituda ei kavatse ja kolmandat teed maailmas ei ole. Olgu kõikidele üks asi täiesti selge: meie ei põe hirmukomplekse, meis ei ole vaenu kellegi vastu, kuid me oleme otsustanud elada iseseisvalt ja sõltumatult. see on meie tahe, mida vajaduse korral kinnitame ka relvaga. Kuid teile, armsad kaasmaalased, võin ma kinnitada, et kui meie iseseisvustahe on nähtav, kui meie riigi maine on puhas ja plekita, kui meie oskus oma sõltumatust kaitsta on veenev, kujuneb eesti puutumatuse hind nii kõrgeks, et meil ei tule seda relvaga käes tõestada. Mis tahes relvast tugevam on rahva tahe. Selle tahte aluseks on tugev moraal. Eesti esimene, kõige olulisem julgeolekugarantii on Eesti kodanik. Eesti kodanike ühendatud tahe. Koosmeel nendes küsimustes, millest sõltub riigi olemine või kadumine. Ärge laske ennast eksitada relvade täristamisest ega retoorilistest ähvardustest. Molotovide ja ribbentroppide aeg on möödas ega tule kunagi tagasi, kui me oma põhimõtetele truuks jääme. Kui me tõestame suurtele, et vabaduse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted võivad väikeriigi tõsta suurtest suuremaks. Kui me ilmutame maailmale oma tahet, oma raudset tahet.

Teine teade. Missugune on siis meie tänane kaitsetahe ja kuidas seda vormida kaitsevõimeks? Eesti riikluse alusmüür on rahvuslik julgeolek. Sisemine ja välimine turvalisus. Eesti julgeolekut nagu ka teisi Euroopa riike võib ohustada sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, rahvusvaheline kuritegevus, regionaalsed konfliktid. Need on tuntud asjad. Aga Eesti kui väikeriigi ja eestlaste kui väikerahva turvalisust ohustab ka meie endi seesmine lodevus ja väline kehkenpükslus. Näiteks: meie turvalisust ohustab korruptsioon. Meie turvalisust ohustab lugupidamatus emakeele suhtes, näiteks rahvuskultuuri alahindamine; näiteks valikuta "avatus" kõige võõra ees. Räägin vaimsest turvalisusest, mis väikerahvale on niisama oluline kui militaarne turvalisus. Me ei tohi unustada lihtsat tõde: Eesti riigi eksisteerimisel on mõte üksnes siis, kui Eesti territooriumil säilib eesti emakeel ja selle kõneleja, eesti kultuur ja selle looja. See ja ainult see eristab Eesti riiki Läti riigist, Vene riigist, Brüsseli riigist.

Kolmas teade. Maailma majandus on kokku kasvanud nagu ühe talu maad. Eesti ei saa jääda popsiks. Eesti ei saa isoleeruda ja ta ei ole isoleerunud. Seda on Eesti majandus saavutanud isegi veenvamalt kui Eesti poliitika. Ligi kaks kolmandikku meie kaubanduse kogumahust on seotud Euroopa Liidu liikmesriikidega, ja sinna liitu pürib Eesti nüüd ka poliitiliselt. Meie kaubandus on tõestanud, et eestlaste töö kvaliteet, Eesti töö on ennast maksma pannud Euroopa turul.
Euroopa Liit teeb sel aastal otsuseid, mis otseselt mõjutavad Eesti tulevikku. Nendele otsustele kujundame raamtingimusi meie ise oma tegevusega. Või tegevusetusega. Kutsun Eesti tuleviku huvides meie poliitikuid ja meie rahvast lähtuma eelkõige sisemise stabiilsuse vajadustest, sisemise stabiilsuse kindlustamisest.

Armas Eesti rahvas!

Need on minu kolm teadet, ja teie ülesanne on sellest valada üksainus teade. Kõnetan siin kaitseväerivistusel teid, armsad siin viibijad, just nimelt nii - armas Eesti rahvas! Sest meie riigi kaitse on meie rahva teha. Igaühest meist sõltub Eesti püsimajäämine. Oma kodu eest hoolitseb ikkagi ju igaüks ise. Nii nagu igaühest sõltub ta kodu väljanägemine ja vastupanukindlus, nii sõltub meie ühiskodu julgeolek meie ühisest panusest. Eesti rahvas on kätte võidelnud oma iseseisvuse tee, varsti saab meie vabariik kaheksakümne aastaseks. Seda iseseisvust kaisma ja hoidma oleme kutsutud kõik, nii kaitseväelased kui koduperenaised! Iseseisvat Eestit ei ole ilma meie rahvata ja ilma meie tahteta. Ja eestlastes on tahet kasutada tänapäeva maailmas kõiki meetodeid oma rahvusliku ja riikliku julgeoleku tagamiseks. Eesti häält on kuulda rahvusvahelises riikide kogukonnas. Oleme lühikese ajaga pärast iseseisvuse taastamist kodupinnal endast teinud arvestatava kandidaadi Euroopa Liidu esimeses laienemisringis. Rahvusliku julgeoleku tagamiseks on Eesti arendanud intensiivset koostööd NATO struktuuridega, oleme osa võtnud rahvusvahelisest rahupartnerlus- programmist, rahuvalvest, töötab BaltPat, peagi on Eesti teises nurgas algamas rahvusvaheline väeõppus sümboolse nimega: Balti kutse. Eesti eesmärgiks, Eesti lähtealuseks, millelt edasi minna riikliku julgeoleku ja turvalisuse arendamisega, on NATO täisliikme staatuse saavutamine. Sel suvel Madriidis nimetab NATO oma esimesed uued kandidaatriigid, kuid laienemise detailidest - konkreetsetest nimedest - palju olulisem on teade, et NATO laienemine - seega julgeolekuruumi laienemine hallide tsoonide arvel on protsess, mitte ühekordsete aktide rida. Julgeolekut ei toodeta eraldiseisvate ühikute kaupa, see töö käib pidevalt. See on protsess, nagu rohi kasvab: märkamatult ja pidevalt. Niisiis saame siin täna jaaniõhtu võidutuld süüdates üksteisele julgesti silma vaadata ja kinnitada, et Eesti tahe ennast ja oma iseseisvust kaitsta on murdumatu. Seesama Eesti jaanituli. mis siin Võrus süttib, paistab ka meie partnerriikidesse ning viib sellesama teata laiali. Olgu tänane jaanituli Eesti silmasäraks, millega Eesti vaatab otsa oma partneritele ja kinnitab oma vankumatust iseseisvuse kaitsel.

Ilusat jaani! Ilusat suve! Ilusaid aegu Sulle, mu kallis Eesti rahvas, mu kallis Eesti maa!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele