EESTI - Põhja-Euroopa süda


Lugupeetud sessioonist osavõtjad.

Mul on heameel tervitada kõiki kohalviibijaid ja juhatada sisse sessioon:
Estonia - Center of Northern Europe.

Vaatamata peaaegu viiekümne aastasele eemalolekule Euroopa poliitiliselt kaardilt, ei ole kordagi tekkinud põhjust kahelda Eesti kuulumises Euroopasse. Paljude sajandite jooksul kivistunud kultuurilised ja majanduslikud sidemed Euroopaga on olnud märksa määravamad kui nõukogude ideoloogia hukutav mõju. Asudes tähtsate kaubateede ristumiskohas, on Eesti läbi aegade omanud olulist kohta Põhja-Euroopas. Meenutagem näiteks Hansa Liidu aegset perioodi, kui Tallinnal ja teistel Eesti linnadel oli tähtis roll kaubakeskustena ja ida-lääne suunalise kaubanduse vahendajana.

Jätkem aga ajalugu ja pöördugem tagasi tänapäeva juurde.

Oleme tunnistajaks uueneva Euroopa sünnile. Esimest korda ajaloos on Euroopa rahvad leidnud mõistliku viisi oma erihuvide rahumeelseks kooskõlastamiseks. Koos teiste üleminekuriikidega on oma ajaloolist kohta Euroopas taotlemas ka Eesti. Eelkõige väljendub see meie kindlas soovis liituda nii ruttu kui võimalik Euroopa Liiduga.
Mul on hea meel märkida, et tänu radikaalsetele majandusreformidele on Eesti üks potentsiaalseimaid esimeses ringis Euroopa Liiduga liitujaid. Meie majanduspoliitilisteks prioriteetideks on olnud avatud ja stabiilse majanduskeskkonna loomine, kus oleks ühtemoodi kindel ja tulus tegutseda nii kodu- kui välismaistel firmadel.

Eesti majandusreformide alustalaks on olnud viie aasta eest läbi viidud rahareform ja selle käigus rakendatud Valuutanõukogu süsteem, mis on aidanud hoida Eesti krooni kursi muutumatuna, luues sellega vajalikku stabiilsust.
Omalaadseks lakmuspaberiks majandusreformide hindamisel üleminekumaades on välisinvesteeringute sissevool riiki. Eesti on suutnud ligi meelitada kuus korda rohkem otseseid välisinvesteeringuid ühe elaniku kohta kui Kesk- ja Ida-Euroopas keskmiselt. Paljudel juhtudel on välisfirmad pärast edukat investeeringut Eestis koostöös Eesti partneritega jätkanud invasiooni Lätimaale, Leetu, Valgevenesse ja Venemaale. Paljude firmade jaoks on Eesti kujunenud Balti-Peterburi peakorteriks.

Lubage mul aga tagasi pöörduda minu ettekande algse teema juurde. Nagu ma juba ütlesin, on Eesti läbi aegade asunud tähtsate kaubateede ristumiskohas, mis viitab meie soodsale majandusgeograafilisele asendile. Tõsi, see asend on Eestile läbi ajaloo ka palju katsumusi valmistanud. Lähenev XXI sajand on eeldatavasti siiski palju rahumeelsem ja pakub meile uusi täiendavaid võimalusi.

Tahan teie tähelepanu juhtida järjest selgemaid piirjooni võtvale nn Põhja-Euroopa majandusalale. Läänemerd ümbritsevate maade näol on moodustumas tinglik Põhja-Euroopa majandusala suurusega 70 miljonit elanikku. Pärast viimast Euroopa Liidu laienemist ja eelseisvaid laienemisi silmas pidades on Läänemeri kujunemas ka Euroopa Liidu sisemereks, seda ümbritsevast piirkonnast aga saamas Euroopa Liidu arvestatav põhjasektor.

Milline võiks siin olla Eesti roll?
Eesti on piirkonna üks dünaamilisemaid ja kiireima majandusliku kasvuga riike. Väikese riigina on Eesti aru saanud, et edu pant seisneb avatusel ja tihedal vastastikusel koostööl. Seetõttu puuduvad Eestis tänaseni piirangud nii ekspordile kui ka impordile. Oleme juba suures osas integreerunud oma majanduse meie lähinaabrite - Soome ja Rootsi omaga ning teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, eriti mis puudutab väliskaubandust. Olgu märgitud, et üle 60% Eesti kaubavahetusest toimub Euroopa Liidu liikmesriikidega. Oleme sõlminud mitmeid olulisi vabakaubanduskokkuleppeid, sealhulgas Euroopa Liiduga, EFTA riikidega, teiste Baltimaadega ja Ukrainaga.
Strateegiline asend Põhja-Euroopa südames, dünaamiline ja uusi võimalusi loov majanduskeskkond ning koolitatud, mitmeid võõrkeeli oskavad teotahtelised inimesed on põhjus, miks Eesti majandusel on õnnestunud kiiresti rahvusvahelistuda ja luua efektiivsed majandussidemed naaberriikidega.

Soodne geograafiline paiknemine, stabiilne ja liberaalne majanduskeskkond, kvaliteetne ja õppimisvõimeline tööjõud on see, mida me sooviksime omaltpoolt pakkuda ka meie koostööpartneritele.

Koos kevadel kehtima hakanud viisavabadusega Eesti ja Põhjamaade vahel on kadunud viimased tõkked ühtse Põhja-Euroopa majandusala kujunemisel.

See on majandusala, kus edu valemiks on Skandinaaviamaade ja Soome know-how ning majanduspotentsiaal ühenduses efektiivse tootmisega Balti riikides ning ligipääsuga ümbritsevatele külluslikele turgudele.
Kutsun üles teid selle üle mõtteid vahetama.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele