Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President Lennart Meri kõne Ungari - Eesti majandusseminari avamisel 13.mail 1997
13.05.1997

Härra juhataja!
Daamid ja härrad!

Lubage mul kõigepealt avaldada siirast heameelt tänase Ungari-Eesti majandusseminari toimumise üle. See annab hea võimaluse üksteise paremaks tundmaõppimiseks. Olgugi, et oleme sugulasrahvad, on meil üksteise osas paljugi avastada. Seda eriti majandusvallas.

Peale ühiste kaugete juurte seob meid veel palju muudki. Selleks on olnud eelkõige meie rahvaste ühine saatus. Pärast väevõimuga pealesurutud sotsialistliku eksperimendi kuulsusetut lõppu oleme koos teiste Ida- ja Kesk- Euroopa riikidega kaasa haaratud üleminekuprotsessi, millele oma mastaapsuselt maailma ajaloost vaevalt võrdlust leidub - lühikese ajaga oleme liikunud totalitaarselt rezhiimilt demokraatlikule riigikorraldusele, plaanimajanduselt turumajandusele.

Mitmete inimpõlvede järel on vangistusest taas välja pääsenud inimeste otsiv vaim ja erainitsiatiiv. Meie kiirelt muutuv tänavapilt ja kasvõi poeletid annavad kõikjal tunnistust Adam Smithi müstilise "nähtamatu käe" tegutsemisest.

Taas on terendamas reaalne võimalus ühtse Euroopa tekkeks, nii nagu sellest vaevalt julgeti unistada pärast II maailmasõda, mil loodi Euroopa Liidu kauge eelkäija - European Coal and Steel Community. Ka Eesti ja Ungari on oma poliitilise valiku teinud EL kasuks. Me teame, et peame kiirustama, meie Euroopa eksam pole enam kaugel.
Eestlased on sugulasrahvana (tuletaksin meelde, et Ungaril, Eestil ja Soomel on palju ühist juba kaugest minevikust alates) vaadanud alati vennaliku pilguga Ungari suunas ning elanud kaasa nii tema katsumustele kui rõõmustanud kordaminekute üle. Nii on meil täna põhjust rõõmustada Ungari tänaste edusammude üle, mis on viinud Ungari reformiriikide etteotsa ja teinud temast ühe kindlaima EL-ga liituja. Rõõmu teeb see, et koos Ungariga kuulub sinna ka Eesti. Selle tunnistuseks olgu kasvõi EBRD hiljutine raport. Selle raporti alusel on Ungari ja Eesti ühed edukamad reformiriigid Ida- ja Kesk- Euroopas.

Ma ei tahaks järgnevalt hakata üksikasjalikumalt peatuma Eesti majandusreformidel ja majandusnäitajatel. See on järgneva ettekande sisuks, mida tutvustab teile Eesti majandusminister prof. Jaak Leimann, kes on siin. (Kasutaksin ka võimalust tutvustada Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja äsjavalitud esimeest, teie kolleegi Toomas Lumanit.) Jaak Leimann teeb seda loomulikult palju paremini kui mina.

Meie majanduspoliitilisteks prioriteediks oli ja on avatud ja stabiilse majanduskeskkonna loomine, kus oleks ühtemoodi kindel ja tulus tegutseda nii kodu- kui välismaistel firmadel. Piirangute täielik puudumine kaupade ja kapitali liikumisel on aidanud Eestil kiirelt taasühineda maailmamajandusega.

Omamoodi lakmuspaberiks majandusreformide hindamisel on välisinvesteeringute sissevool riiki. Ja mul on rõõm märkida, et Eesti nii nagu Ungarigi, on olnud siin edukas. Viimasel viiel aastal Eestisse tehtud välisinvesteeringutel, mille maht on mitmel aastal ulatunud koguni kuni 10 % SKP-st, on olnud oluline osa Eesti majanduse restruktureerimisprotsessis.

Mu daamid ja härrad.

Me elame järjest läbipõimuvamas maailmas. Moodsate sidevahendite ja infosüsteemide tormiline areng on kõrvaldamas takistusi suhtlemisel, mida on siiani loonud geograafilised vahemaad, pigem on nüüdsest määravamad hoopis psühholoogilised kaugused. On väljaspool kahtlust, et tuleviku edu võti peitub võimes osaleda rahvusvahelises koostöös, vastastikuses kaupade, ideede ja teenuste tihedas vahetuses.

Seoses sellega loodan, et peagi saab sõlmimisküpseks ka Ungari - Eesti vaheline vabakaubandusleping ja vastastikune investeeringute kaitse kokkulepe, mis looks täiendava stiimuli vastastikku kasulikuks majanduskoostööks.

Selle tõdemusega ja lootusega tahaksingi kutsuda teid üles avastama ammendamatuid võimalusi, mida sisaldab endas tänane järjest uuenev maailm.
Edukat seminari jätku teile.
Tänan. Ja ma lahkun teist lootusega tihenevast koostööst.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud