Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi Presidendi kõne Itaalia Vabariigi presidendi auks korraldatud vastuvõtul 22. mail 1997
22.05.1997

Teie Ekstsellents President Oscar Luigi Scalfaro,
Ekstsellentsid,
Minu daamid ja härrad!

Mul on elavalt meeles mu külaskäik 13. septembril 1994 Rooma ja see elav huvi, mida Teie, härra president, ühe väikese ja kauge, peaaegu arktilise demokraatia vastu ilmutasite. Täna oli mul rõõm Teid vastu võtta Kadriorus, kus Teie kaasmaalase, arhitekt Niccolo Michetti koketne suveloss meenutab Itaalia ja Eesti sajanditevanuseid kultuurikontakte, mis on püsinud elavana Eesti maalikunstis, skulptuuris ja ooperikunstis, trotsides aegu ja raudseid eesriideid.
Eestlastele, nagu kogu maailmale, on Itaalia kõigepealt Euroopa algus. See ei ole väga täpne, aga nii see on. Tuleval aastal pühitseme kahte aastapäeva. Eesti Vabariik saab 80-ne aastaseks. Eesti nimi saab 1900 aastaseks. Meie ristiisa, nagu tookord Teile ütlesin, oli Tacitus, kes oma kuulsa raamatu 45. peatükis pani esmakordselt kirja aestiorum gentes.
Härra president, nagu näete, ei saa ma lahti oma armukesest, Cliost ehk ajaloost. Ma võin talle üksnes lähemale astuda. Käesoleval kuul 79 aastat tagasi võttis Itaalia välisminister Sidney Sonnino vastu Eesti Vabariigi esimesi diplomaate. Kaarel Robert Pusta meenutab oma mälestustes selle vastuvõtu sõbralikku õhkkonda. Nagu mõistate, oli küsimus Eesti Vabariigi tunnustamises. Mõni päev hiljem saabuski meile välisminister Sonnino kiri, mis oli adresseeritud Carlo Roberto Pustale ja temaga kaasas olnud Edoardo Virgole. Selles kirjas on öeldud, et oma traditsioonidele truuks jäädes on Itaalia õnnelik avaldama tugevat poolehoidu Eesti rahva vabaduspüüetele. Itaalia kiire reageerimine sisaldas valmisolekut tunnustada Eesti Maanõukogu de facto. Eesti edasises rahvusvahelises suhtluses etendas Itaalia Lääne suurriikide seas juhtivat osa. Agostino Depretis esitas oma volikirjad minu eelkäijale 18. veebruaril 1920. Ja veel samal aastal toetas Itaalia Eesti vastuvõtmist Rahvasteliitu, hoolimata Liitlasnõukogu ehk Entente geopoliitilisest skepsisest.

Teie Ekstsellents,

me teame, et ajalugu ei kordu. Õnneks. Kuid korduvad vead. Kahjuks. Viga on nagu kameeleon: iga kord ise värvi, mistõttu teda ei tunta ära, ja iga kord liiga kallis, et seda korrata. Ometi korduvad kõhklused ja püüdlused, ikka jälle kõigub kaalukauss viivitamise ja põhimõtete vahel. Tänaseid konstellatsioone hinnates, nende kallal päev-päevalt töötades ja neid kujundades on poliitikutel õpetlik mõelda kahekümnendate aastate Itaalia dünaamilisele Eesti-poliitikale. Olen teile tänulik, et see eeskuju on teil alati silmade ees püsinud.
Sajandi lõpp nõuab Euroopalt, niisiis ka meilt, samasugust dünaamikat. Täna allakirjutatud lepingud on üks samm sellel pikal teel. Minu riigivisiit, mille kutse ma tänuga vastu võtan on niisamuti üks samm Euroopa eneseleidmise teel. Olen Itaaliale tänulik tema rahva, tema valitsuse ja Teie toetuse eest Eesti liitumisele Euroopa Liiduga.

Teame, kui tähendusrikkad on eelseisvad kuud.
Loomupärase optimistina tahaksin oma rahvale kinnitada, et Jaltaga on nüüd lõpp. Aga realistidena peame nentima, et see on alles mineviku lõpu algus, sest see on Euroopa piirjoonte taastamise algus.
Kümme päeva tagasi Ungaris visiidil olles ütlesin, ja tahan seda korrata: impeeriumide kokkuvarisemised ei tähenda niivõrd uusi poliitilisi maakaarte, vaid ennekõike uut mõtlemisviisi: vaba valiku tunnustamist ning diktaadi ja ultimaatumite eitamist. Euroopa ei ole geograafia. Euroopa on põhimõtete ühtsus ja põhimõtetele truudus. Põhimõtted kujundavad geograafiat: geograafia ei kujunda põhimõtteid. Ainult sellest lähtudes saame lootusrikkalt XXI sajandi üle anda oma laste kätesse.
Härra President.
Ma loodan, et päev, mille veedate Eestimaal, meeldib Teile. Loodan, et peale globaalsete nägemuste ja meie bilateraalsete suhete toimeka asjalikkuse viite siit kaasa ka eestlaste palgejooni. Need on enamasti tõsised, sest nad on teotahtelised.
Kuid täna ja homme oleme rõõmsad jällenägemise üle Teiega, härra president, Itaalia riigipeaga, Itaaliaga, noore Euroopa algusega, Vahemere kõige dünaamilisema riigiga, kellelt ootame niisama dünaamilist Euroopapoliitikat.

Teie Ekstsellents,

oma abikaasa ja enda poolt, kõigi meie poolt siin, kogu Eestimaa poolt, soovin Teile edu ja õnne.
Itaalia Vabariigi õitsenguks!
Teie terviseks!

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud