Armsad kaasmaalased,
lugupeetavad külalised!

Mul on hea meel tervitada teid täna sõbralikus Stockholmis Eesti Vabariigi 79. aastapäeva puhul. Mul on hea meel, et saame koos mõelda Eesti Vabariigi eilse, tänase ja homse päeva üle Rootsi pealinnas; riigi pealinnas, mis pakkus Eesti okupeerimiste ajal sõjavarju ja kodupaika nii paljudele meie kaasmaalastele, meie kultuurile ja teadusele, meie vabale ajakirjandusele, meie seltsidele ja ühistegevusele, meie riikliku järjekestvuse püsimisele. Minevikust tahan pilgu pöörata olevikku ja tänulikult rõhutada Rootsi riigi ja rahva tugevat toetust Eesti Vabariigi taastamisele ja jätkuvat toetust meie kodumaa kiirele integreerimisele Euroopa struktuuridesse. Alles eile sain sellele värsket kinnitust nõupidamiselt peaminister Perssoniga. Mu daamid ja härrad, lubage Vabariigi aastapäeval rõhutada: Eesti mõistab hinnata oma tänuvõlgu Rootsi rahvale ja valitsusele; Eesti mõistab hinnata ja täita oma õigusi ja kohustusi meie ühise Läänemere piirkonna julgeoleku ja heaolu kindlustamisel.
Eesti Vabariigi aastapäevakõne Stockholmis võiks olla üksainus hüüe sellest, kuidas on muutunud ajad ja olud. Mul ei ole tarvis kirjeldada teile selle muutumise märke. Ma võiksin lauset alustada niimoodi: kes oleks võinud kümme aastat tagasi mõelda, et . . . ja kolm punkti. Te leiate ise sellele lausele erinevaid jätkusid vastavalt oma maitsele, mõtteviisile ja poliitilistele veendumustele. Kuni kõige lihtsama tõdemuseni, paari sõnani, mis meile kõigile on ühine: ka kümme aastat tagasi me teadsime, et meie riik tuleb.
Me teadsime seda.
See usk võis Euroopa rafineeritud poliitikutele tunduda lihtsameelsena. Ometi ta teostus. Lihtne eestlane oli mäekõrguselt üle Euroopa rafineeritud kremlinoloogidest. Ta oli üle, sest eestlane säilitas truuduse rahvusvahelisele õigusele ja Euroopa ühisväärtustele.
*
Mul on hea meel teile kinnitada, et Eestis ja Tallinnas me pühitsesime vabariigi aastapäeva asjalikult ja toimekalt. Ma tahaksin, et need omadused kujuneksid taas eestlaste rahvuslikuks jooneks. Eesti noore kaitseväe asjalik ja toimekas esinemine Vabaduse platsil kinnitas, et noor põlvkond kannab edasi oma isade tahet isamaa vabadust kaitsta. Ühendatud tahe ongi meie eesmärk. Eesti kaitsevägi kasvatab tahet. Tugev tahe on omaette väärtus, sest ta ennetab ja hoiab ära konflikte, ta sisendab eneseusaldust ja toodab julgeolekut. Tahaksin teile edasi anda seda südamlikkust, mis valitses Vabaduse platsil, rahva uhkust oma tütarde ja poegade üle, kes kandsid Eesti kaitseväe mundrit.
*
Meil on saavutusi, millele võime uhked olla. Oleme ületanud kõige kriitilisemad murdehetked, mis nii kardinaalsete muutuste puhul on endastmõistetavad, ja näeme, et turumajanduse reeglitele kohandatav m a j a n d u s toimib. Otsib ja eksib muidugi ka, aga seisab oma jalgadel. Ta tõmbab enda juurde välisinvesteerijaid, ja see ei ole ainult majanduslik küsimus, vaid kaugelt tähtsam probleem: nii tekib loomulik läbipõimitus ja Eesti lakkab olemast tundmatu mõiste või lihtsalt geograafiline punkt.
Pean väga oluliseks seda eneseleidmist, mis iseloomustab praegu eesti k u l t u u r i. Kirjastamine on läinud eraalgatuse kätte - ja Eesti raamatupoed on praegu tulvil viimaste aastate väljaandeid, mille hulgas on palju jääva väärtusega teoseid. Tallinna ilmet loovad ka tema kunstigaleriid. Vilgas on teatrite ja kontserdisaalide tegevus. Kunstiharitlaste tegevust toetab väga tuntavalt kultuurkapital, mis taasloodi 30. aastate eeskujul.
Pean äärmiselt oluliseks seda, et toimub järjekindel töö seaduste loomisel. Õigusriigi sisuks on tema toimimine seaduste alusel. Eesti kohta võime seda ütelda.
Muidugi on elu keerulisem ja nähtusi ainult ühest nurgast vaadates ei saa õiget pilti kätte.
Kui juba esitatud arengujoonte puhul vaadata pealispinnast sügavamale, muutub pilt ruumilisemaks. Ja keerulisemaks. Makromajanduslike edusammudega käib kaasas palju taaka, mida väljaarenemata konkurents veel ei suuda ohjeldada. Praeguses arengujärgus ei suuda Eesti veel tagada sotsiaalset turvalisust kõigile neile, kes vajavad riigi tuge. Olen kindel, et arenenud õigusriigist saame rääkida alles siis, kui seaduste süsteemsuse ja ammendavusega käib kaasas iga kodaniku oskus ja võimalus - ka elementaarne majanduslik võimalus - kindlustada endale seaduse kaitsvat tuge kasvõi kohtu teel.
Võiksin jätkata seda loetelu asjadest, mis mulle muret teevad ja mis muidugi takistavad Eesti arengut. Aga riigi elu ja kujunemine - see on PROTSESS, mis tegelikult ei lõpe kunagi. See on ju ikka ja alati otsimiste ja eksimiste, avastuste ja pettumuste keeruline põiming. SHotlased on nüüd klooninud lamba ja siin on eos võimalus kloonida ka ideaalseid lambaid, kuid ideaalse riigi kloonimine pole lihtsalt võimalik. Kõik tuleb selgeks saada omaenda nahal, omaenda vaevaga, kujunemiskäigus. Juba tükk aega enne seda, kui totalitaarne dinosaurus nimega Nõukogude Liit kokku varises, ennustasin ma vabanevale Eestile Churchilli sõnadega vaeva ja higi. Oli inimesi, kes pidasid niisugust mõtlemist pessimistlikuks ja pidurdavaks. Täna võib öelda, et see oli lihtsalt kaine mõtteviis. Pessimismiga pole siin midagi tegemist. Eesti tee on ajaloo tuultes olnud nii keeruline ja meie kodanikke on nii rängalt räsitud, et meil lihtsalt ei ole õigust ega ka põhjust pessimismiks.
Tihti öeldakse, et ajalugu on meile kätte mänginud uue võimaluse. See on pealiskaudne ütlemine. Õige on öelda, et kogu Eesti ajaloo ainus sisu ja mõte aegade koidikust alates on olnud enesemääramisõiguse teostamine ja oma iseseisva riigi rajamine. Peame õppima õigesti lugema seda, mis ei ole kirja pandud, nimelt oma ajaloo allikaid, ja neist enamasti kirjutamata allikatest õigeid järeldusi tegema. Me rajasime pika võitluse tulemusena oma riigi sajandi algul, ta sündis Vabadussõjas, võitluste, katsumuste ja visa töö hinnaga. Praegu me taastame oma riiki, ja ka see on nõudnud ja nõuab eneseohverdust ja tööd, kõigepealt ikkagi halastamata tööd. Seda tööd on tehtud nii kodumaal kui võõrsil. Siin saalis ütleksin - seda on tehtud ja tehakse nii siin kui seal.

See on minu tänane sõnum kõigile eestlastele, eestlastele kõikjal. Soovin veel kord kõigile õnne Eesti Vabariigi aastapäeval.

* Avaldatakse lühendatult

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele