Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

President Lennart Meri sõnavõtt Osaka Kaubandus- ja Tööstuskojas Jaapanis 21. märtsil 1997
21.03.1997

Tere päevast, mu daamid ja härrad, Osaka Kaubandus- ja Tööstuskoja liikmed!

Kogu Eesti delegatsiooni nimel tahaksin teid ja teie linna tänada ülimalt helde ja südamliku külalislahkuse eest. Ja eriline rõõm on viibida täna siin, Osaka Kaubandus- ja Tööstuskojas.
Eesti vanasõna ütleb: "Kes tark, see võtab õpetust."
Jaapani kogemused on Eesti arengu jaoks väga õpetlikud kahes suhtes. Esiteks ses mõttes, et mõnda aega tundus, nagu oleks majandusedu ja kiire kasv võimalik vaid seal, kus traditsiooniline kultuur on hüljatud ja asendatud üleilmse ratsionaalse ning kasumikeskese mõttemalliga. Jaapan on selle arvamuse kummutanud, kuna ta on saavutanud peaaegu kujuteldamatuid tulemusi just tänu sellele, et on säilitanud ka oma kultuuritraditsiooni ning kasutanud sellest lähtuvat energiat uutel eesmärkidel. Teiseks on Jaapan näidanud ka seda, et traditsioon ei pruugi tähendada ainult kapseldumist ja jäikust, vaid ka kohanemisvõimet, võimet nii välismõjusid kui ka iseend vajaduse korral ümber kujundada millekski uueks ning dünaamiliseks.
Eesti on neist mõlemast õpetust võtnud. Selle asemel et aina oma möödaniku kannatuste juurde naasta, on ta suutnud end julgelt maksma panna sõltumatu riigina, mis suudab kasutada vabadusega kaasnevaid eeliseid ja kanda vastavaid kohustusi. Vabadus võimaldab Eestil nüüd lõpuks ometi hakata kasu saama oma asendist ajaloo ristteel ning tsivilisatsioonide kokkupuutepunktis.
Me loodame järgida Jaapani majandusedu eeskuju ja oleme jõulise lähte alguses.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal on meie maa suurte sammudega edasi liikunud, et saada jõudsalt edeneva majandusega riigiks nii Euroopa ruumis kui ka üleilmselt. Meie majanduspoliitika on toonud positiivseid tulemusi nii meie rahvale tervikuna kui ka igale meie kodanikule.
Vähem kui kuue aastaga on meil tohutuid saavutusi. Eesti on demokraatliku ja turumajandusliku riigi uute alustena loonud tarvilikud õigus- ja majandusinstitutsioonid. Meie raha on sama kindel kui Saksa mark, meil on tasakaalustatud eelarve, väike tööpuudus ja pidevalt vähenev aasta- inflatsioon.
Kindlaimaks baromeetriks, mis mõõdab rahvusvahelist usaldust meie majandusreformide vastu, on välisinvesteeringud. Välisinvesteeringud näitavad, kui optimistlik on maailm Eesti tuleviku suhtes, ja nad on olnud meie majanduskasvu liikumapanevaks jõuks. Eestisse ühe elaniku kohta tehtud välisinvesteeringud ületavad kuuekordselt Kesk- ja Ida-Euroopa keskmise taseme. Rahvusvahelise Valuutafondi mõnedel andmetel on Eesti ajavahemikus 1993-1995 saanud ühe elaniku kohta rohkem otseseid välisinvesteeringuid kui ükski muu Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu siirdemajandusriik. Ajuti on need moodustanud ligi 10% meie sisemajanduse koguproduktist, mis on erakordne määr ning võrreldav vaid ajuti saavutatud määraga kiire majanduskasvuga Kagu-Aasia riikides.
Ühe Ameerika presidendi ütlust ümber sõnastades võib öelda: "Eesti äritegevus on tõepoolest äritegevus."
Ometi ei ole me oma praeguse arenguga rahul ja üritame aina saavutada enamat. Meile tundub, et me võime laiendada oma teadmisi ja siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt veelgi edasi liikuda, kui võtame eeskuju edukaist majandusmudeleist. Jaapani pulbitsevast ning mitmepalgelisest majandusest on meil palju õppida.

Eesti on mõnes mõttes nagu Jaapani peegelpilt, mis on tasakaaluks kinnitunud Euraasia vastasservale. Teabevahetus toob esile meie sarnasused ja aitab mõlemal riigil luua uusi kaubavahetus- ja investeerimisvõimalusi. Kuigi meil on teie majandussüsteemist veel väga palju õppida, tunneme, et meie riikide ettevõtete ja valitsuste vaheline suhtlemine tuleb kasuks mõlemale poolele. Sellepärast kavatseme kinni haarata uutest kaubandusvõimalustest Aasias ja eriti kutsume Eestisse rohkem investeerima jaapanlasi.
Jaapaniga suhete tihendamise missioon ongi meid täna toonud siia, külla teie Kaubandus- ja Tööstuskojale, esmaspäeval aga avan ma Tokyos Eesti Suursaatkonna, mis on esimene Eesti saatkond Aasias ning esimene Baltimaade saatkond Tokyos.
Mind üllatas jaapani ja eesti filosoofia sarnasus, kui tutvusin Osaka prefektuuri neljast sõõrist koosneva embleemiga, kus põhisõõrile toetuvad lootuse, külluse ja kooskõla sõõr. Kusjuures sümbol tervikuna tähistab Osaka kodanike kokkukuuluvust ja piiramatuid kasvuvõimalusi tulevikus.
Ka meile on Eestis omane teie optimism ja tulevikunägemus ühtsest rahus ja külluses elavast ühiskonnast, mis tuleb saavutada meie kodanike ränga tööga. Rõõmustan juba ette meie riikide edasise koostöö ja piiramatu kasvu üle.
KORE KARA TSUZUKETE MO GO-KOI TAMAWARIMASU YO O- NEGAI MOSHIAGEMASU. [Jaapani kõrgstiilis tänuavaldus]

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud