Armsad kaasmaalased!

Oleme teabeajastu täisliikmed, mitte enam külalised. Aasta eest kasutasin teiega suhtlemiseks televisiooni. Täna, nagu lubasin, kasutan Internetti.
Seitsmesaja aasta eest oli kirjaoskus Eestis haruldus. Möödunud sajandil oskas iga külalaps Eestis lugeda. Sajandi algul teostasid eestlased oma enesemääramisõiguse ja rajasid oma riigi. Eesti Vabariigi seitsmekümne üheksandal eluaastal kuulutasin välja Tiigrihüppe. Ja täna, aasta hiljem, me võtame hoogu ja hüppame. Idee on sünnitanud organisatsiooni ja esimese reaalse projekti.
Kas märkasite hinnata aja kiirenevat voolu?
Eesti on jõudnud maailma ja maailm peab jõudma Eestisse. Tervitan ÜRO Arenguprogrammi algatust. Mustvee meistrite koolkond töötab New Yorgis. Nüüd avaneb New Yorgil võimalus vahetult õppida Mustveest. See ei ole elitaarne, nagu ütles üks mu noor sõber, vaid loomulik, sest see on ennekõike demokraatlik. Püüdke kujutleda, et Uppsala ja Tartu ülikool, kaks vanimat meie ühises Põhjalas, oleksid asutamispäevast alates asunud ühe katuse all. See oleks muutnud ajalugu, järelikult maailma. Tänaseks ongi vahemaad kadunud, kuid ühendab üks katus.
Teiseks: teadmine on võim, ütles Bacon, kes selle lihtsa lausega kordas eesti rahvaluules, meie enesetunnetuse peeglis mõtet, mis läbi aegade on igale eestlasele olnud omane. Iga sekund sünnib maailma üks dokument. See teadmiste paduvihm võib meid uputada. Täna oleks Bacon ütelnud: valikuvõimaluses peitub võim. Valikuvõimalus on uks loovusele, iga inimese vabale eneseteostusele, ja taas suurendab see meie demokraatia määra. Ta aitab teri eristada sõkaldest ja veelgi enam: aitab ja vajaduse korral sunnib isegi sõklad idanema. Ta annab neile võrdse võimaluse. Ka see on demokraatia.
Internet on ühe väikese rahva maailmakatus. Internetis kaalub iga eestlase mõte ja sõna täpselt nii palju, nagu ta väärt on, ja kaalub võrdselt ameeriklase, venelase, sakslase või jaapanlase mõtte ja sõnaga. Kõnelge täiel häälel kaasa, valige hoolsasti, tundke ära teri ja sõklaid, astuge nobedal sammul seda suurt silda pidi, mis liitnud mandreid naabriteks ja viib meid kõiki, aga ennekõike noori, järgmisse sajandisse. Kes kiiremini kõnnib, sellele jõuab järgmine sajand kätte varem.

Järgmise kohtumiseni!
Teie Lennart Meri

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele