Ekstsellentsid,
härra dirigent,
mu daamid ja härrad saalis ja laval!

Praegustele avasõnadele mõeldes tabas mind kaks mõtet. Mõlemad puudutavad muusikat ja poliitikat. Siin nad on.
Esiteks: (edasi eesti keeles) Eks keel ole peale muu ka muusika? Aastast 1835 pärineb Eesti kultuuriloos dokumenteeritud lugu maailma keelte iludusvõistlusest. Keeled võistlesid musikaalsuses. Esikoha sai itaalia ja teise koha eesti keel. Niisiis on keelele omane see, mida tavaliselt omistame üksnes kunstile: omadus väljendada tabamatust.
Ja nüüd kordan äsjaöeldut saksa keeles, lootuses, et minuga nõustute. Eks keel ole peale muu ka muusika? Aastast 1835 pärineb Eesti kultuuriloos dokumenteeritud kirjeldus maailma keelte iludusvõistlusest. Keeled võistlesid musikaalsuses. Esikoha sai itaalia ja teise koha eesti keel. Niisiis on keelele omane see, mida tavaliselt omistame üksnes kunstile: omadus väljendada tabamatust. Võisite selles veenduda, kui siin saalis Peeter Tšaikovski, Jean Sibeliuse ja Ester Mäe kõrval helises äsja ka eesti keel, millel on ühisjooni nii saksa kui jaapani keelega.
Mu teine mõte, -- poliitikul on ju harva üle kahe mõtte vestitaskus -- mu teine mõte on peaaegu liiga ebasünnis, et seda siin kaunis saalis kannatamatu orkestri ja loodetavasti niisama kannatamatu auditooriumi ees esitada. Aga just sellepärast ma ta esitangi. See on pigem visioon kui mõte. Poliitikuna on mul tulnud kuulata nõupidamistel, assambleedel ja tippkohtumistel pikki kõnesid, mille ühiseks eesmärgiks on olnud meie ohtliku maailma kujundamine harmooniliseks. Kõned on olnud pikad, sest eesmärk ei ole lihtne ja sõna, mida armastan nagu skulptor armastab savi või isa-ema oma äsjasündinud last, sõna, see minu ainus maailm võib vahel paberil või miitingul osutuda hämmastavalt kohmakaks. Vahel, vaiksetel öötundidel on mind vallanud nõutus. Olen tundnud ennast kirurgi rollis, kes traaditangidega viib läbi ajuoperatsiooni. Kui ma hommikul mõtlesin, mida peaksin teile täna õhtul ütlema, ilmus mu kujutlusse ÜRO peaassamblee saal või NATO askeetlik saal või ka Euroopa Nõukogu saal Strasbourgis, -- ning nagu Hamlet kuulsin ma ainult sõnu, sõnu, sõnu. Visioon oli lihtne: mis juhtuks meie maailmaga kui sõnade asemel delegatsioonid musitseeriksid? Kas tabaksime tabamatut?
Tabamatu tabamine kunsti üldistavas keeles on meid kokku viinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Kui tahate mõelda tänase professionaalse muusika juurtele ja sidemetele, kumab kontserdist läbi eesti emade ja tütarde tuhandeaastane laul. Vahest enam kui mujal Põhja-Euroopas on Eestis kogutud kõike seda, mis on säilinud rooma rauaaega ulatuvatest rütmidest, lauludest ja viisidest, muistsetest mõtteviisidest. Neile juurtele võite mõelda, kuulates täna eesti helilooja Ester Mägi viise.
Hansalinn Tallinn/Reval oli avatud kolme maailmajao helidele. Nii on Eesti identiteet ühteaegu nii ürgse algupära kui moodsate kontaktide põimumise identiteet. Eesti ja meie vennasrahva Soome hümn pärineb Hamburgi helilooja Friedrich Paciuse nootidest.
Just niisugusena kujundab Eesti praegu oma vahekordi Euroopa ja maailmaga.
Oleme veendunud, et tänases Euroopas ja tänases maailmas on olemas oma koht ka ühe-miljonilise rahva, tema keele, mõtteviisi ja muusika jaoks. Veel enam -- oleme veendunud, et selle tõdemuse jõudmine päevapoliitilisse tegelikkusesse on oluline proovikivi Euroopale enesele. Meie Euroopale on jõukohane leida harmooniline seos oma ühiste taotluste ja erinevate identiteetide vahel. Eesti on sellega hakkama saanud. Kas saab hakkama Euroopa?
See on meie sajandi eksam.
Lõppev sajand on olnud vapustav ja valus. Oleme lõhkunud ja ehitanud, tapnud ja sünnitanud. Berliini müüri kokkuvarisemine on andnud uue võimaluse. Kahekümne esimene sajand ootab meilt, et demokraatia tähendaks tõepoolest demokraatiat ja euroopalikkus euroopalikkust.

Minu daamid ja härrad,

eesti muusikatraditsiooni juurde kuulub ka niisugune musitseerimisvorm nagu Euroopas ammu unustatud laulupeod. Laulva revolutsiooni ajal väljendas eesti rahvas muusika kaudu oma poliitilist tahet teha lõpp okupatsioonile ja Teisele maailmasõjale, mis Balti riikides kestis seitse korda kauem kui mujal Euroopas. Kümnetest tuhandetest suudest kõlas meie tulevikku suunatud programm ja teade maailmale: Laulud nüüd lähevad.
Lubage ka tänase muusikaõhtu avamiseks korrata siin saalis nüüd juba meie ühist teadet: LAULUD NÜÜD LÄHEVAD.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele