Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi Presidendi tervitus Dominiiklaste Püha Katariina kloostri 750. aastapäeval 21. novembril 1996
21.11.1996

Ekstsellentsid,
Austatud külalised,

Kolme sajandi jooksul etendas Tallinna dominiiklaste Püha Katariina klooster keskset osa Eesti kultuuriloos. Klooster sidus meid ajaloolise Euroopaga samal moel nagu Hansa Liit. Ja nagu Lüübeki õigus, mille teksti siinsed kloostrivennad ümber kirjutasid ja konvendi pitseriga kinnitasid.
Klooster kui ülikool on Euroopa kultuuriruumis tavaliseks nähtuseks. Kui vaimu- ja hariduskeskus on klooster inspireerinud ka mitmeid poliitilisi otsuseid, on olnud ja on ka nüüd vaimse olemise kõrgeim mudel. Ravenna, Bologna, Sorbonne“i ja Oxfordi kuulsad ülikoolid on võrsunud kirikutest ja kasvanud koos kloostritega. Meie kloostri kaudu jätkasid siinsed õpilased oma haridusteed Euroopa kõige kuulsamates ülikoolides.
Tallinna dominiiklased kuuluvad eesti kooli ajalukku ja eesti keele ajalukku. Aastal 1424 andis Montes de Camplo paavsti loal siinsetele vendadele kooliasutamise õiguse. Selle oma aja kohta olulise aktiga lõpetati tüli Tallinna ülalinna kanoonikute ja all-linna dominikaanide vahel. Kool asutati Tallinna Rae toetusel Püha Olavi kiriku juurde ladinakooli nime all. Kooli järjekestvust võime jälgida läbi mitme sajandi.
Ka tänane Katoliiklik Akadeemia, mis asetseb vanades kloostriruumides, jätkab filosoofia ja teoloogia õpetamise auväärseid tavasid. Siinse kloostri prior Mauritius õppis Albertus Magnuse juures Pariisis 1270-st aastast alates. Seega on Tallinna õpetlane Mauritius harjutanud skolastilist mõtteteadust sama mehe juures, kus tegutses keskaja suurim dominiiklasest teoloog ja filosoof Aquino Thomas. See mees on inspireerinud Euroopat sajandeid. Aeg ja vahemaa kaotavad oma hirmuäratavad mõõtmed hariduse ees. Mauritius ja püha Thomas seisavad siin meie kõrval ka täna, kloostri 750. aastapäeval. Ja mul on rõõm näha, et vaimsus voolab tagasi siia ladina kvartalisse, mis alles lähiminevikus oli unustatud ja mahajäetud. Taas käivad siin koos filosoofid ja vaimulikud, käsitöölised ja muusikud. Vanalinna Kool, milles on õppinud Eduard Vilde ja Eduard Bornhöhe, on kõrvuti Birgitiinide kloostriga; Dominiiklased kõrvuti Katariina gildiga ja Akadeemia kõrvuti Linnamuuseumi ja Kirikuga. Dominiiklaste klooster on veel üks kingitus sellele vanale kvartalile, et hingestada seda ja tuua sellesse tagasi elu.
Tahaksin pöörduda Teie poole siinse kloostri viimase laekahoidja, vend David Sliperi sõnadega. Ta küsis - "Mis on filosoofia?" Ja vastas värssides:

"On kolm alget - mõistus, loomus ja tahe,
millest sinu jaoks tõuseb kolmesugune filosoofia -
mõistusefilosoofia,
loomusefilosoofia ja
moraalifilosoofia.
Need kolm ei sõdi üksteise vastu."

Seega mõistusefilosoofia kui teejuht vaimses pimeduses, mille nähtavateks täidesaatjateks on koolid, ülikoolid ja akadeemiad. Loomusefilosoofia kui meditsiin ja bioloogia. Me tunneme siinsete vendade poolt koostatud "Compendium Medicum“i", meditsiinialast käsiraamatut, millest lähtusid nii Tallinna lihtrahva velskrid - habemeajajad kui ka Raeapteegi tohtrid.
Ning loomulikult moraalifilosoofia, ilma milleta kaks esimest on mõttetud. Siin jätkub tööd meile kõigile. Ma tervitan Teid, mu sõbrad, Tallinnasse naasmise puhul. Ma tänan Teid kingituse eest, sest Teie tagasitulek on kingitus nendele vanadele müüridele, Tallinna linnale tervikuna.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud