Lugupeetav Riigikogu esimees
Lugupeetav Peaminister
Ekstsellentsid
Minu daamid ja härrad!

Andsin täna Eesti rahvale ametivande ja see tähendab uue presidendiaja algust. Samas on mul heameel, et tänane päev märgib ühtlasi kestmist ja jätkumist.
See päev märgib meie jätkuvat ustavust demokraatiale. Demokraatiatunne on käinud meiega alati kaasas, ta elas kõige süngematel totalitarismiaastatel mälestustes ja ajaloopärimustes, ja polnud üldse juhuslik, et üks väljend, mida nõukogude tsensuur eesti autorite tekstides jälitas ja maha kraapis, oli EESTI AEG.
See aeg elas meis ikka edasi. Aga nüüd, kus see EESTI AEG meil jälle käes on, näeme ka seda, kui keeruline fenomen demokraatia ikkagi on. Mul on heameel, et meil on võimalus üheskoos jätkata demokraatia õppimist. Uued, originaalsed lahendused Eesti poliitikas, mis tuginevad eesti rahva soovidele, mentaliteedile ja poolehoiule; eesti parteide või erakondade selgepiirilisem väljakujunemine, jõudmine selleni, et võime hakata kõnelema parteide poliitika traditsioonidest; võimude lahusus ja koostöö kui ühe protsessi kaks orgaaniliselt seotud külge - need on mõned jooned meie poliitilisest kultuurist, mis ei teki üleöö, mis ei teki iseenesest, mis on aga vältimatult vajalikud meie demokraatlikuks iseolemiseks.
On päris selge, et vapustuste ja šokkide periood majanduses ei saa olla püsiseis ja et Eesti riigi ja tema kõigi ametnike ees peavad üha suurema kirjaga seisma sõnad: turvalisus, enesekindlus, käe ulatamine nõrgemale. Eesti riik on kõigi tema kodanike riik ja keegi ei tohi end siin ülearusena tunda.
Iseseisvumise taastamise järel otsustasime ühiselt, et Eesti koha taastamine Euroopa riikide hulgas peab tähendama liitumist Euroopa struktuuridega. Selle jaoks jäi neljast aastast väheks. Aga mul on hea meel, et Eesti rahvas pole pettunud ega käega löönud. Euroopa Liit ja NATO peavad andma turvatunde meile kui riigile. Luban teile, et panen mängu kõik oma kogemused ja jõu, et mulle usaldatud järgmise 5 aasta jooksul need eesmärgid saavutada. On see realistlik, võite küsida. Ma ei saa vastata, et aastal 2001 oleme mõlema organisatsiooni liikmed. Aga ma tean, et meie pingutused selleks on realistlikud. Reaalsuse loome koos, kogu meie rahvas. Pean äärmiselt oluliseks kõikide ettekäänete kõrvaldamist, mis Euroopa Liidul võimaldaksid meie vastuvõtmist edasi lükata. Me kõik teame - küll veremaitse suus, et meie majanduse põhitingimused Euroopasse integreerumiseks on juba praegu kohandunud. Otsust, mis ju igal juhul on poliitiline, võivad takistada vaid poliitilised põhjused. On küllalt jõude, mis töötavad nende tekitamiseks. Koondagem siis oma jõud, et tõkked kõrvaldada, alusetud süüdistused ümber lükata. Ja kui kriteeriumid ei ole selged, siis tuleb selgust nõuda.
Meil on ees keeruline välispoliitilise tegutsemise periood. Oleme liiga kaua olnud TUULEMAA. Meie saatus on olnud salaprotokollide harrastajate kätes. Tänases Euroopas ei ole neile enam kohta.
Usun, et sisuline valmisolek LÄBI RÄÄKIDA annab võimalusi ka vanade vaidluste lõpetamiseks. Vaatan neid sõnu öeldes sinnapoole, kus koidab päev.

Mu daamid ja härrad!

Põhjus, mis meid täna siia kokku on toonud, ei kordu sellel sajandil enam. Mõtelgem siis sajandi mõõtkavas. Laskem veelkord mõttes läbi tee, mille meie rahvas on kahekümnendal sajandil läbi teinud. Mõtleme, mida me - meie kõik - saame teha teisiti ja paremini. Eestimaa ootab jäägitut pühendumist meilt kõigilt.
Tänan teid, et tulite täna siia. Soovin kõigile teile, soovin kogu eesti rahvale jõudu teel kahekümne esimesse sajandisse. Tee sinna ei ole kerge. Oluline on, et ma seda teile otsekoheselt ütleksin ja et me kõik seda teaksime. Aga tahan, loodan ja usun, et saame sellel teel olla järjest vabamad; järjest enam oma nägu. Ja siis ilmub ka üsna tusasele näole lai Eesti naeratus. Naeratus on vabaduse helk. Lõpuks on ju see kõigi asjade mõõt.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele