Austatud valimiskogu
Armas Eesti rahvas!

Tänan teid usalduse eest.
Mõistan täie selgusega, et neil presidendivalimistel olete pidanud endale esitama palju küsimusi ja otsima neile küsimustele vastuseid. Olete otsinud ja leidnud vastuse oma südametunnistuselt, lähedastelt , oma valijatelt, niisiis Eesti rahvalt. Te jõudsite vastuseni, Eesti rahva vastuseni, mis sisaldab endas tasakaalustatud õigusi ja kohustusi.
See on raske koorem.
See on raske koorem minule kui presidendile ja veelgi raskem minule kui inimesele. Ma tean, et otsustuse koorem on olnud niisama raske teile, lugupeetav valimiskogu, lugupeetavad valdade esindajad ja parlamendiliikmed ehk lühidalt: ta on olnud raske meie kõigi jaoks, sest see on meie kõigi ühine koorem.
Kuid meie ühine koorem on andnud meile samas ka ühise kergenduse: Põhiseadus, mis juristide hinnangul ei ole vaba puudustest, osutus äsjastel valimistel ometi töökindlaks.
Eesti Vabariik on suutnud säilitada oma poliitilise joone järjekindluse. Sellega ei taha ma varju heita om kaaskandidaatidele. Tahan üksnes rõhutada, et Eestile ei ole vaja oma partnerriikide hulgas jõudu kulutada meie senise joone jätkumise tõestamiseks. Minu lugupeetavatel kaaskandidaatidel oleks paratamatult tulnud kõigepealt jõudu, leidlikkust ja ennekõike aega kulutada selle meie ühise tõe tõestamiseks. Ja aega, nagu teate on meil nii välispoliitilistel kui sisepoliitilistel põhjustel kahetsusväärselt vähe.
Kuid lugupeetava valimiskogu ees tahaksin ennekõike teiega jagada mõtteid, mida tähendab siis ikkagi demokraatia; kuidas see nii tihti pruugitav sõna ennast meie igapäevases elus teoks teeb.
Demokraatia reeglid on vahel karmid. Soome lahe põhjakaldal valis valimiskogu oma presidendi ühehäälse enamusega.
Demokraatia tähendab pidevat seismist v a l i k u t e ees. Võime olla uhked oma riigi ja rahva peale, et pool sajandit, mil valikute tegemine oli totalitaarse rezhiimi poolt naljamänguks alandatud, et see pool sajandit ei ole võtnud meilt meie ajalookogemust, meie vastutustunnet. Oleme riik, kel on a j a l o o k o g e m u s, kellel on olemas oskus tugineda sellele kogemusele ja selle kogemuse pinnalt edasi minna.
Me ei ole piirdunud oma otsustuste tegemisel ainult pealinnaga. Oma sõna on olnud öelda linnadel ja valdadel. Nii omandab põhiseaduslik mõiste omavalitsus tõelise tähenduse: see on tõepoolest o m a v a l i t s e m i n e.
Täna on tähtis mõista - ja ma räägin seda ka iseenda jaoks -, et valimised ei ole akt, mis lõpeb valimiskomisjoni kokkuvõtete teatavaks tegemisega. Vaidlustes ja väitlustes toodi esile olulisi hoiakuid, esitati kontseptsioone, mis jäävad edasise analüüsimise aineks ning mis kindlasti mõjutavad oluliselt Eesti riiklust sajandi lõpuaastatel. Meil on põhjust tõsiselt tänada A. Rüütlit, T. Kelamit, E. Tõugut ja iseäranis meie kahjuks ainsat tugeva soo esindajat Siiri Oviiri, kõiki neid, kes pühendasid oma poliitilise kogemuse Eesti edasise tee kavandamisele. Samuti tahan tänada kõiki neid, kes hääletasid minu kaaskandidaatide poolt. Nii töötabki demokraatia mehhanism.
Kõik me teame, et paljud protsessid on osutunud keerukamaks, kui see tundus laulva revolutsiooni ühiste manifestatsioonide ajal.
Meie riigi ja rahva elus on mitmed määrava tähtsusega valikuid, mis nõuavad võimalikult laia k o n s e n s u s t ehk koosmeelt, nagu emakeele valdaja peaks ütlema, - ühist mõtteviisi, mis oleks vaba väiklusest ja erakondlikest hetkehuvidest, mis suunaks meid erimeelsusi austades ometi ühistele tegudele.
Rahvuslik ühtekuuluvus kohustab meid otsima tänaste sõlmküsimuste lahendamisel, tänaste ohtude tõrjumisel seda ühist mõtteviisi.
Vabariigi Presidendina pean seda meie ühise töö nurgakiviks.

Tänan teid veelkord kogu südamest.
Tean, et ees on töörohked aastad.
Aga tean ka seda, et ühisel meelel Eesti on saanud hakkama ja saame hakkama ka meie.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele