Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

President Lennart Meri avakõne Seitsmendatel Esto päevadel Stockholmis 4. augustil 1996
04.08.1996

Armsad kaasmaalased kogu maailmast!
Lugupeetavad külalised!

Maailm, milles me aastal 1996 elame, on muutunud. Suurriigid otsivad selles muutunud maailmas endale uut rolli. Rahvusvahelised organisatsioonid eesotsas ÜROga otsivad uut rolli. Esto otsib endale uut rolli.

Esto sündis igatsusest. Teine maailmasõda vähendas eestlasi veerandi võrra. Ellujäänud puistati mööda maailma laiali, itta ja läände. See oli eestlaste eksoodus, võrreldav üksnes juutide saatusega. Eesti Vabariik oli maakaardilt pühitud. Kus kõlas eesti keel? Kus lehvis Eesti lipp? Kus asus Eesti Vabariik? Kas teda üldse oligi, või oli iseseisev Eesti tühipaljas episood maailma ajaloos? Eestit ootas unustusesurm.

Esto sündis igatsusest. Vabasse maailma paisatud eestlased tulid kokku, kogunesid otsekui Edeni väravasse. Kuid vastupidi Aadamale ja Evale ei tundnud nad ennast alasti, vaid nägid äkki, et eestlasi on palju. Tahe ja eestlastele juba laulupidudest omaseks saanud oskus eeskujulikult koonduda muutis väikese rahvakillu suureks. Esto äratas lootust, sisendas enesekindlust, püstitas uusi sihte.

Niisiis igatsuse eneseteostus?
Ka seda. Esto päevadel lehvisid kolme mandri linnades Eesti lipud ja tänavatel kõlas eesti keel. Väliseestis ilmus enam ilukirjandust kui raudse eesriide taha vangistatud Kodueestis.
Ometi on Esto roll määratult suurem, kui ühe etnilise minoriteedi kultuuriline eneseteostus.
Kultuur on poliitika pöördkülg.
Tugev kultuuri-identiteet on alusmüüriks poliitilistele sihtidele ja vastupidi, hea poliitika toetub ja toetab alati tugevale kultuurile. Eriti väikerahvaste puhul.

Unustusesurma äng äratas ellu Esto. Estodest alguse saanud enesekindlus süütas tule poti all, mida me nimetame rahvusvaheliseks õiguseks. Esimesele Estole järgnenud Estod ei lasknud sellel tulel kustuda. Pott oli tulel, küll väikesel tulel, aga ta podises. Rahvusvahelisel õigusel on Eesti saatuse kujundamisel olnud keskne osa. Ta on olnud aluseks Lääneriikide poliitikale, mida tuntakse mittetunnustamispoliitika nime all: demokraatlik maailm ei ole kunagi tunnustanud Balti riikide sõjalisele okupeerimisele järgnenud inkorporeerimist Nõukogude Liitu. Teisisõnu, rahvusvaheline õigus hoidis elavana Eesti riikluse järjekestvust Nõuogude okupatsiooni rasketel aastatel.
Tänavune seitsmes Esto on eriline: ta algab nüüdsama siin Rootsis, vabas maailmas, ja jätkub kodumaal, ükskord ometi jälle vabas Eesti Vabariigis.

Kas sellest järeldub, et Esto on oma ülesande täitnud?
Et me kohtume viimast korda?
Armsad kaasmaalased, lugupeetavad külalised, - ainult mitte seda!

Me vajame Estot. Maailm vajab Estot. Jah, maailma nägu on muutunud. Kuid muutunud on ka ohtude nägu. Endiselt ripub väiksemate riikide pea kohal ahvatlus jagada maailma mõjutsoonideks. Kahe nädala eest Viimsis kindral Johan Laidoneri küüditamispäeval ütlesin ja kordan oma sõnu teie ees: "Peame ülima käsuna südames kandma murelikku hoolt Eesti Vabariigi rahvusliku julgeoleku eest. Mitte keegi peale meie seda meie eest ei tee. Iga rahvas, kes tahab riigina püsida, peab selleks ilmutama tahet. Rahvas võib loota ainult iseendale. Ja alles siis, kui oleme oma tahet ilmutanud, näeme äkki, et Eesti ei olegi üksi. Näeme, et meie liitlaseks on kogu demokraatlik maailm."

Meie ühine vastutus Eesti rahva, eesti keele, Eesti riigi ees avaldub meie ühises vastutuses demokraatliku maailma julgeoleku eest. Demokraatliku maailma julgeolek on jagamatu, või siis teda ei ole. Aasta tagasi saatsin teile Kadriorust läkituse, milles soovisin: "Olgu Esto-96 juhtmõtteks Eesti ja demokraatliku maailma läbipõimumine!" Just siin ja selles näen ma meie ühist tööpõldu. Eesti püsimise tagatiseks on meie kodumaa integreerumine Euroopa ja Atlandi majandus- ja julgeolekustruktuuridega.Seda on õpetanud meile meie enda ajalookogemus. Ja ajalugu ei anna järeleaitamistunde. Emba-kumba, me kas õpime või jääme istuma. Eeskätt selle näen ma meie ühist tööpõldu tänasel ja loodetavasti tulevasel Estol, mis saab alguse Rootsi sõbraliku taeva all ja jätkub vaba Eesti sõbraliku taeva all.
Ma tänan kõiki siinolijaid ja teie kaudu kõiki teie asukohamaade rahvaid ja valitsusi Eesti lootuste, demokraatlike vabadusideaalide, Lääne ühisväärtuste ja Eesti riikluse hoidmise eest!

Mul on au Eesti Vabariigi 28. riigipeana avada seitsmendad Esto päevad Rootsis ja Eestis.
Armsad kaasmaalased, lugupeetavad külalised, tere tulemast Estole!

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud