Mu daamid ja härrad,
austatud proua Clinton,
suursaadik Taylor,
Ekstsellentsid,
lugupeetud külalised!

Aitäh, Hillary. Tore, et tulite Tallinna. Tore, et andsite meile edasi kogu armastuse, mida Teie maa on alati Eesti suhtes ilmutanud. See on midagi palju enamat kui lihtne inimlik kiindumus. See on tugev tunne, mis toetub meie kahe rahva ühisväärtustele. Oli ütlemata vahva tajuda seda huvi, mida tundsite meie kultuuri vastu, kui me eile protokollile ninanipsu mängisime ja uitasime läbi vanalinna, teiste sõnadega läbi Eesti ajaloo. Ühisväärtusi mainides peatun lühidalt kahel seigal.
Esimene eestlane, kes Teises maailmasõjas oma elu ohverdas, langes Narviki rindel. Ta kaitses vabatahtlikuna seda Norra väikelinna natsismi agressiooni vastu. Ta langes 20. mail 1940 ja ta nimi on Arnold Soinla.
Esimene ameeriklane, kes Teises maailmasõjas oma elu ohverdas, hukkus siin, Eestis, 14. juunil 1940, kui natsliku Saksamaa toonane liitlane Nõukogude Liit Eestisse tungis ja meie maa okupeeris.
Näiliselt on ühe suure sõja kaks väikest detaili, aga: kas inimelu, see ülim ohver, võib piseneda detailiks? Meie rahvaste puhul on mõlemad näitajad kasvanud sümboliks. Ja sümboolne on seegi, et Henry Antheili ohver oli Vabas Maailmas peaaegu unustatud, kuid mitte Eestis. Tuntud ameerika helilooja George Antheil on tema vend ja nende perekond elab minu teada kuskil Los Angelese lähedal. Oleksin Teile tänulik, proua Clinton, kui Te annaksite tema perele ja oma suure riigi perele edasi sümboolse teate: Eesti ei unusta, Eesti on jäänud truuks meie ühisväärtustele, me oleme olnud ja oleme ka edaspidi valmis neid kummalgi pool Atlandi ookeani ühiselt kaitsma.
Ja selles mõttes on meile, eestlastele, nagu ka meie läti ja leedu sõsaratele eriti tähendusrikas, et võime selle teate Teile nüüdsama siin üle anda. Mu daamid ja härrad, Ameerika Ühendriikide esimene leedi proua Hillary Clinton.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele