1991. aasta augustikuu sündmused on mul tänasel päeval hästi meeles. 21. augustil oli Brüsselis koos NATO ministrite nõukogu. Teated selle kohta, kas riigipöördekatse Moskvas on ikka ebaõnnestunud, polnud veel päris selged. Peasekretär Wörner läks ja helistas Moskvasse, et saada Jeltsinilt otseteavet sündmuste käigu kohta. Kui Wörner tagasi tuli, ütles ta, et Jeltsini kinnituse kohaselt on riigipöördekatse ebaõnnestunud. Siis oli minu kord sõna võtta. Kasutasin juhust ja ütlesin NATO ministrit nõukogu kohtumisel osalenutele seda, mida ma ise ja minu hea kolleeg, Taani välisminister Uffe Ellemann Jensen, olime korduvalt juba erinevatel kohtumistel rõhutanud. Ütlesin, et Lääneriigid ei saa lugeda II maailmasõja järelmeid lahendatuks Saksamaa taasühendamisega ilma, et oleks lahendatud Balti riikide iseseisvus. Teel Brüsselist koju peatusin Islandi saatkonnas Kopenhaagenis, et saada telefonitsi ühendust Balti riikide välisministritega. Välisminister Meri oli Helsingis, Jurkans Riias, Saudargase asemel sain telefonile Landsbergise. Ütlesin, et käes on aeg taastada diplomaatilised sidemed ja taastunnustada Balti riikide iseseisvust.

Mõni päev hiljem saabus välisminister Lennart Meri Reykjavikki. Nii sai Islandist esimene riik, kes taastunnustas Eestit ja teisi Balti riike. Olen uhke, et Reykjavik ja Balti riigid on sel kombel ühendatud. Sestpeale olen jälginud huviga poliitilist ja majanduslikku arengut Eestis, Lätis ja Leedus. Kui lubate ka veidi isiklikuma repliigi…Olen jälginud suure rahulolu ja imetlusega oma endise kolleegi, hea sõbra Lennart Meri tegevust. Eesti presidendina on Teist saanud mitte üksnes Eesti, vaid kõigi Balti riikide rahvusliku identiteedi ja kultuurilise hinge sümbol – just nii näeb Teid muu maailm.

Nii nagu väga paljud teisedki, imetlesin juba meie esimesel kohtumisel Teie teravat mõistust, entsüklopeedilisi teadmisi ja unustamatut huumorit, mida Teie sõpradel on olnud võimalus tundma õppida. Olete olnud õige inimene õigel ajal ja õiges kohas. Just seepärast ja ka suurest austusest võtan vastu selle kõrge autasu, mida mina, kui sotsiaaldemokraat ju õigupoolest vastu võtta ei tohikski. Tänan teid väga.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele