Teie Majesteedid
Kuningas Carl XVI Gustaf ja
Kuninganna Silvia,

Kuninglikud Kõrgused,
minu daamid ja härrad.

Eesti ja eestlaste vahekord Rootsiga on eriline.

Sidemed kahe maa ja rahva vahel on olnud kauaaegsed ja olemuslikult olulised ja tähtsad Eesti jaoks. Meid on läbi sajandite saatnud tunne Rootsi ligiolekust, Rootsi mõjust ja osavõtust.

Ometi tõuseb eestlaste ajaloomõistmises esiplaanile arusaamine sajanditetagusest R o o t s i a j a s t kui kultuuritahtelisest perioodist, mille jõulised positiivsed impulsid hariduspoliitikas, sattudes tänulikule pinnasele, on püsinud ka läbi kõige raskemate aegade. Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas ja Tartu Ülikool ei ole ainult sümbolid, vaid tuhandete eestlaste reaalne, konkreetne tee hariduse juurde.

Praegu, pärast pool sajandit kestnud ahistust uuesti ellu äratades oma õigusnorme, pöördume Eestis uuesti kunagise Rootsi aja õigusprintsiipidest lähtuvate lahenduste poole.

Tahaksin selles seoses tsiteerida professor Jüri Uluotsa, Eesti Vabariigi viimast okupatsioonieelset peaministrit, kes 1929. aastal - tervitades Tema Majesteeti Gustav V-t, kes esimese Rootsi kuningana külastas iseseisvat Eesti Vabariiki - kirjutas järgmised read:

"... Õiglust, igavest tahet anda igaühele tema oma, on rootsiaegne õiguslooming Eestis püüdnud võimalikul määral teostada. Sellepärast on arusaadav, et Rootsi ajal Eestis loodud õigusnormid ja õigusinstituudid on võinud ka hiljem Eestis edasi elada, või kui neid vahepeal (on) kõrvaldatud, on neid uuesti elustatud, niipea kui on asutud teostama igavest tahet õigluse sihis."

Ajaloo juurde kuuluvad ka kordumised. Need 66 aastat tagasi öeldud sõnad on öeldud otsekui täna.

Professor Uluots oli üks neist, kellele - siis juba presidendi ülesannetes olevale isikule - Rootsi pakkus oma sõbrakäe 1944. aastal.

Seegi aeg jääb igavesti meie rahva mällu. Me mõistame täiesti kogu tolleaegse maailmapoliitilise olukorra komplitseeritust, suurt otsusekindlust, mida Rootsi üles näitas, avades oma uksed kümnetele tuhandetele eestlastele, kellele Rootsi sai teiseks koduks.

Rootsist sai maa, kus püsis elavana eesti demokraatlik mõte. Lundist sai linn, kus hulk aastaid ilmus rohkem eestikeelset kirjandust kui okupeeritud Eestis.
Uppsalas töötasid viljakalt eesti keeleteadlased, ja vaatamata kõigile tõketele jõudis midagi nende tööst üle mere ka Eestisse.

Teadmine kõigest sellest aitas Eestil elada.

Teie Majesteedid, Kuninglikud Kõrgused, minu daamid ja härrad.

Sajandi lõpp ei tähenda kahjuks seda, et sajandi koolitundidest oleks piisavalt õppust võetud.

Berliini müüri varisemise ja kommunistliku impeeriumi kokkukukkumise järel Euroopat haaranud joovastusele järgnes argipäev, ja kahjuks ei sisalda see argipäev ainult hoolikat tööd ja demokraatliku eluviisi tagasitulekut, vaid ka uusi pingeid ja uusi ohtusid.

Väikesel riigil ei ole oma argumentide kaitsmiseks muid võimalusi kui mälu ja loogika. Meie mälu ja loogika käsib täna ikka ja jälle meenutada, et appeasment“ i poliitika ei ole andnud vastuvõetavaid lahendusi, ei ole taganud õiglust ja sõltumatust, ei ole teeninud demokraatiat.

Tahame astuda XXI sajandisse dialoogi, koostöö ja sõpruse tähe all.

Eesti ja Rootsi vahel on viimased aastad olnud viljakad nii kaubavahetuse kui ka investeerimispoliitika alal.

Meid kõiki ühendab meri.

Ma tean, millele me kõik mõtleme nende sõnade juures.

Varsti on täis aasta sellest kohutavast ööst, mis pani vakatama kogu maailma, meie kõigi jaoks selle mere ääres tõi kaasa isiklikku valu ja leina. Me vaatasime neil päevil väga sügavale üksteise hinge, mõistsime üksteist võib- olla rohkem kui kunagi varem.

Küsimusele miks? ei ole tänagi ühest vastust - ja ilmselt ei tule seda kunagi.

Aga on olemas vastus küsimusele: mis edasi?.

Meri jääb ikka meiega, me peame temaga ära leppima.

Põhjala koostöö on mererahvaste koostöö. Nii on see olnud ja nii on ka edaspidi.

Selle koostöö konkreetseid samme astudes meenutab Eestimaa Teie Majesteetide hiljutist külaskäiku, teie inspireerivat vaimsust ja demokratismi.

Haapsalus, kus te ka käisite, istusid paari nädala eest, 23. augustil, koolilapsed arvutite taga, mis kool oli endale saanud Rootsi toetusel; nad saatsid teile oma südamliku arvutitervituse, nad olid rõõmsad ja tänulikud teie vastuse üle, neil oli hea meel, et Haapsalu oli teil meeles.

Eesti lapsed väikese Eesti linna koolis arvutite taga suhtlemas Rootsiga... Ma olen õnnelik, et see pole kujutluspilt, vaid reaalsus.

Ma tahaksin lõpetada Axel Munthe sõnadega:

"Ma olin üliõnnelik, et võisin oma sõbrale seda paika tutvustada ja seletada talle kõiki tulevasi imesid."

Teie Majesteedid,
Kuninglikud Kõrgused,
mu daamid ja härrad.

Tänan teid sõbraliku vastuvõtu eest, tänase Rootsimaa heasoovliku pilgu eest.

Ma tõstan klaasi teie auks, teie ja Rootsimaa edu ja õnne nimel.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele