Uurida uut maailma


Eile tulin ma Euroopa Liidu juhtide Cannes“i tippkohtumiselt. Esmakordselt olid sellest osa võtma kutsutud ka kõik Kesk- ja Ida-Euroopa maad, mis taotlevad Euroopa Liidu täisliikmeks vastuvõtmist. Laua ääres oli koht 26 riigi juhile ja president Chirac avas töökohtumise sõnadega: "Siin näeme homset Euroopat." Kuid loomulikult oli see vaid tuleviku-Euroopa sümbol. Sümbol, mis tuleb tegelikkuseks muuta. Aga selleks on meil tarvis muuta tegelikkust.

Maailma majandustegelikkuse ja meie sihtide ja unelmate vahel valitseb vastuolu. Vaesed maad ei saa luua liitu rikaste maadega üksnes sellepärast, et vaesed tahaksid teiste arvel samuti rikkaks saada. Eesti ei palu priiküüti. Selleks, et uus liit tegelikkuses toimiks, peab kasvama nii rikaste kui ka vaeste jõukus. Jõukuse, heaolu all mõtlen ma aga stabiilsust, turvalisust ja rahu. Usun kindlalt, et Baltimaade taasiseseisvumise peamiseks tulemuseks on osutunud Läänemere piirkonna stabiilsus. Stabiilset ja turvalist Euroopat saab rajada üksnes siis, kui arvestatakse teistega, kui toetatakse üksteist ja mõistetakse üksteist.

Paraku elame tänapäeval ohtlikus maailmas, meie ümber aga on inimesed, kes pole seda ohtu veel mõistnud. Mingit vaherahu ei ole, sõda Tshetsheenias ja Bosnias on ägenenud. Tshetsheenia sõda on vastuolus OSCE põhimõtete ja muude rahvusvaheliste käitumisnormidega. Samal ajal kui meie ühine eesmärk peaks olema luua turvalisust ja stabiilsust, loovad Bosnia ja Tshetsheenia sündmused konflikte ja ebastabiilsust. Meie lähimad ülesanded on taktikalist laadi. Bosnias on vahendajaks määratud Carl Bildt. Kellel on samasugune mandaat Tshetsheenias? Meie kaugem ülesanne on pigem filosoofiline, ehkki väga otsese praktilise tähendusega: kellel või millel on õigus enesemääramisele? Kes või mis on enesemääramise subjektiks? Kui subjekti ei ole, ei saa olla ka enesemääramise õigust.

Tänapäeva maailm on eufemismide maailm. On tendents rääkida uutest olukordadest vanade terminite abil. See bürokraatlik keel eirab asetleidvaid muutusi ja on uue tegelikkusega toimetulekuks täiesti sobimatu. Enamgi veel, tendents on negatiivset tegelikkust varjata. Juba pikka aega on ÜRO tegevust endises Jugoslaavias nimetatud rahuvalveks. On keeleline absurd sõda rahuks nimetada; see annab tunnistust ÜRO küündimatusest nüüdissõja puhul, mis on tingitud sügavatest vastuoludest G-7 riikide vahel. Oma hoiakutelt erimeelsed G-7 riigid on samal ajal üksmeelselt huvitatud sellest, et neid erimeelsusi varjata ning luua illusioon ühisest ning järjekindlast poliitikast. Nende illusioonide säilitamise põhjused on ilmsed: esiteks on Euroopa Clintoni valitsuse poliitikat arvestades eluliselt huvitatud sellest, et isolatsionismi tendents USA-s ei tugevneks; teiseks sunnib kindlusetus USA tulevase käitumise suhtes Euroopat kõigis oma otsustes arvestama Vene Föderatsiooni 24 000 kuni 35 000 tuumalõhkepeaga. Berliini müüri lammutamisele ei ole Ida-Euroopas ja eriti mitte Venemaal järgnenud samaväärset demokraatliku ühiskonna sündi, kuigi Euroopa valitsused tahaksid, et nende valijad eeldaksid vastupidist. Aga vääradele eeldustele rajatud poliitikal on alati olnud ja on edaspidigi hukatuslikud tagajärjed.

Selle tagajärjel tekib uus isolatsioon, moodustuvad uued Orwelli maailma blokid, kus kolm eri maailmajagu on üksteisega pidevas võitluses ja loovad pidevalt uusi koalitsioone. Mitte ainult keiser, vaid me kõik oleme selle ohu ees alasti, kuid me pigistame selle ees silmad kinni. (...)

Tahaksime loota, et Euroopa Liit suudab hoiduda neist vigadest, mis on ÜRO muutnud küsitava väärtusega kulukaks ning võimetuks organisatsiooniks.

Loodame, et me täna astume julgeoleku ja koostöö uude ajajärku, mis toob õitsengut võrdsemal alusel. Euroopa Komisjoni esimehe Jacques Santeri sõnadega öeldes: "See on Euroopa renessanss."

Terminina tähendab "renessanss" "taassündi" või "taaselustumist". "Renessansi" - nii islami kui ka euroopa renessansi klassikalised tõlgendused koonduvad indiviidi ärkamisele, mille tulemuseks oli maailma ja inimese avastamine, trükipressi ja muu seesuguse tehnika ulatuslik loomine ning sellest lähtuv XVI sajandi suur majanduslik tõus. See oli keskajast uusaega siirdumise ajajärk. Üsna sarnane selle tormilise ajaga, milles elame meie.

Tänane Euroopa on teise renessansi sünnitusvaludes. Külma sõja lõpp, infoajastu algus ja ülemaailmse majanduse plahvatus on senised normid kahtluse alla seadnud. Me oleme jõudnud ühe ajastu lõppu ja alustamas retke inimkonna saavutuste "kolmandal lainel", nagu väljenduvad Alvin ja Heidi Toffler, - me rajame uut tsivilisatsiooni.

Me oleme tublisti jõudu ammutanud renessansi individuaalsus-ideaalist, mis on "taassünni" ja "taaselustumise" põhialuseks.

Mu daamid ja härrad! Ma olen pärit maalt, kus inimesed on alati olnud vägagi enesekindlad ja isepäised, mõne meelest on eestlased kangekaelsedki. See tähendab, et me usume esmajoones iseenda aitamisse, enne kui pöördume teiste poole.

Kaheks peamiseks siseteguriks, millest sõltub see, kuidas meie näeme välismaailma ja kuidas teised näevad meid, on Eestis alates 1991. aastast olnud vabaturureformid ja meie demokraatia - teisisõnu õigusriigi - taasloomine.

Esimeses valdkonnas on meie toimetulek olnud, kui lubate öelda, üsnagi silmapaistev. Eesti rahvas on üpris tagasihoidlik, sellepärast meeldib meile endast rääkides kasutada "Newsweeki" nädalakirjas väljamõeldud väljendit "väike riik, mis suutis". On teisi, kes on öelnud, et meie majanduspoliitika paneks Milton Friedmani endagi punastama.

See poliitika on vilja kandnud. Nelja aasta eest käis meie kaubavahetus 90% ulatuses Idaga, praegu aga toimub suurem osa meie väliskaubandusest - oma 65% impordist ja üle 50% ekspordist - Lääneriikidega. Neid väheseid välislaene, mis me oleme võtnud - aga õige paljudest oleme loobunud -, ei ole me kasutanud mitte majanduse hingeshoidmiseks, vaid oma trade, not aid /"mitte abi, vaid äri"/-poliitika kohaselt kapitaalmahutusteks.

Välisinvesteeringud kahekordistuvad endiselt iga poole aasta tagant, millega me asume ühe elaniku kohta tehtud otseste välisinvesteeringute poolest Kesk-Euroopas kolmandal kohal, vahetult Ungari ja Tshehhi Vabariigi järel.

Selleks on ka küllalt põhjust. Meie raha, kroon, tähistas sel kuul oma kolmandat sünniaastapäeva ja on üks Põhjamaade stabiilsemaid. See on vabalt konverteeritav vääring, millel on Eesti Pangas täielik kattevara. Meie riigieelarve on 1992. aastast peale tasakaalus. Meil on vabakaubanduslepingud EL-i, EFTA ja Baltimaadega. Ja last not least, meil on haritud tööjõud: 15% täisealisest elanikkonnast on kõrgharidusega. Meil on ohtrasti omamaist elektrienergiat, suhteliselt hea ning kiirelt arenev kaugsidevõrk ja strateegiliselt soodne asend rahvusvaheliseks kaubavahetuseks (nimelt 20 miljonit tarbijat 500 km raadiuses). Sellele lisandub lahe lennu-, mere-, maantee- ja raudteeühendus suurte pealinnadega. Meie madal 26%-ne tulumaks, õigus osta ja omada maad ja kinnisvara ning Eestis äri tegevate välismaalaste kasumi täieliku väljaveo luba meelitavad meile järjest rohkem investeerijaid.

Teiste seas ennustab Saksa Panga ülevaade meile 1995. aastaks 5%-st ja 1996. aastaks 6%-st kasvu - meil on Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu riikide seas kõige kiiremini arenev majandus.
Ent ikka ja jälle kuuleme sääraseid mõtteavaldusi, nagu eile tegi Euroopa Nõukogus härra Zjuganov: "Loodus ei ole eestlastele helde olnud. Nende maal pole muud kui liiva ja viletsat metsa. Neil pole muud valikut kui loota Venemaa peale." Seda sorti märkused on nagu valveta jäänud aatomikahur. Sellepärast me peamegi Eestis õigeks öelda, et iga investeeritud dollar on sama hea kui julgeolekule kulutatud dollar. Meie jõupingutused demokraatlike reformide läbiviimiseks, samuti kaasaegne riigi osatähtsuse kontseptsioon on kõik suunatud julgeoleku suurendamisele.

Praegu me kuulume mitmesse ülemaailmsesse ja piirkondlikku organisatsiooni, mis on julgeoleku tugevdamisel ülimalt olulised, ja läheneme teistele samasugustele. Rääkimata ÜRO-st, oleme ka OSCE ja Euroopa Nõukogu täisliige. Me liigume kiiresti Euroopa Liidu poole. Mullu sõlmisime Euroopa Liiduga soodsa vabakaubanduslepingu. Veelgi tähtsam on aga meie Euroopa assotsiatsioonileping. Teatan uhkusega, et meie Euroopa leping on esimene EL-i ja Kesk-Euroopa riikide vahel sõlmitud lepinguist, kus pole ette nähtud üleminekuperioodi.

Peale selle me jätkame aktiivset osalemist NATO Koostöönõukogu foorumil ja rahupartnerluses. Sel kuul võtsid Eesti, Läti ja Leedu esmakordselt osa Läänemerel peetud ühistest mereväeõppustest "Baltic Operation “95". Baltimaade koostöö sai taas uut hoogu tänu Baltimaade viisavaba piirkonna ametlikule loomisele. Me püüdleme sinnapoole, et Eesti saaks tuntuks mitte ainult majandusreformide eeskujuna, vaid ka rahvusvahelise koostöö liidrina, alustades seda oma Balti naabritest.

Võõrvägede väljaviimine meie pinnalt ja Euroopa leping annavad meile enesekindlust ja võimaldavad meil edasi liikuda. Geograafiline asend on ajalooliselt olnud Eesti nõrkuseks, kuid tänapäeval on selles tänu kaubavahetusele oma Euroopa partneritega ja nende investeeringutele meie tugevus. Nõnda nagu indiviidi ärkamine renessansiajal tõi kaasa maailma ja inimese avastamise, nii paneb praegune indiviidi vabastamine meid maailma uurima. Me võime vaadata sissepoole, uurimaks oma enam kui 5000-aastast ajalugu ja kultuuri, et leida võimalusi kohanemiseks ja eluks maailmakülas. Nõnda nagu trükipressi leiutamine vallandas renessansiajal ideedeplahvatuse, nii muudab meie elamis-, töötamis- ja valitsemisviisi arvuti- ja informatsioonitehnika pealetung.

Me ihkame, et Eesti integreeruks täielikult infoühiskonda - tõestamaks, et ka 5000 aastat vana karu võib tantsima õpetada. Eesti keskmine haridustase on üks kõrgemaid maailmas ja me õpime innukalt neid uusi tehnikaharusid kasutama. Iga aastaga kasvab arvuti taha istuvate inimeste arv 40% võrra, samal ajal kui Lääne-Euroopas on see tempo 3-4%. Samuti kasvab 40% võrra personaalarvutite ostmine, kui Lääne-Euroopa vastav näitaja on 14%.

Teabevahetus, uute koostöövormide arenemine ja rahvusvaheliste probleemide pragmaatiline käsitlemine, mida me siin foorumil lähipäevil puudutame, kujutab endast dünaamilist protsessi. Crans Montana foorum annab võimaluse sepistada uut renessanssi, luua uut tulevikunägemust, luua tulevikku.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele