Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President President Ahtisaare poolt korraldatud õhtusöögil Helsingis 16. mail 1995
16.05.1995

Härra Vabariigi President,
proua Ahtisaari,
lugupeetud daamid ja härrad,


lubage mul avaldada südamlikku tänu kutse eest saabuda riigivisiidile Soome. Tean, et mul on au olla esimene riigipea, keda Teie, härra president, pärast ametisseastumist võõrustate. Võin kinnitada, et eestlased osakvad seda seika vääriliselt hinnata. Seda enam, et Eesti presidendi eelmisest riigivisiidist Soome on möödunud enam kui seitse aastakümmet.

Härra president,

aasta tagasi oli mul rõõm Teid vastu võtta Teie riigivisiidil Eestisse. Selle möödunud aasta jooksul on meie riikide ja rahvaste elus toimunud muudatused, mis annavad alust väita, et üks ajajärk Eesti-Soome suhetes on jäänud seljataha.

Eesti on tänu rahvusvahelisele toetusele vabanenud võõrvägedest. Soome sai Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks. Eesti Euroopa-leping on valmis ning ootab 29. mail allakirjutamist ja ratifitseerimist. Meie riigid on läbinud korralised valimised, Eesti jaoks koguni teised post-kommunistlikul perioodil, mis on tunnustuseks poliitilisele stabiilsusele. Selle kõigega tahan ütelda, et oleme kinnistanud oma koha Euroopa vabade riikide peres, koha, mis meile enesestmõistetavalt nii ajalooliselt, kultuuriliselt kui ka poliitiliselt kuulub. Meie kummagi riigi puhul ei ole enam põhjust Euroopast rääkides kasutada sisseütlevat, vaid seesolevat vormi.

Läinud nädalal tähistasid maailma suured ja väikesed riigid Teise maailmasõja lahingute lõppu Euroopas. Lahingud küll lõppesid 50 aasta eest, kuid Eesti jaoks lõppes sõda alates mullu augustis, kui võõrväed lahkusid meie maalt. Nende lahkumine tugevdas mitte ainult Eesti julgeolekut, vaid turvalisust kogu Läänemere piirkonnas. Nüüdseks võib tõesti öelda, et oleme vabanenud Teise maailmasõja pärandist ja suuname pilgu tulevikku.

Mida võib see tulevik meile tuua. Paljuski mõjutavad meie kahe riigi tulevikku arengud meie idanaabri sisepoliitikas. Kolme aasta eest pidas Venemaa välisminister Andrei Kozõrev Stockholmis kurikuulsaks saanud n.n. "naljakõne" tolleaegse CSCE ees, milles ta hoiatas uue Külma Sõja puhkemise eest. Tol ajal tundus see võimalus küll ainult teoreetiline olevat.

Mullu detsembris CSCE tippkohtumisel Budapestis viibisime mõlemad, Härra President, saalis, kui meie Vene kolleeg Boris Jeltsin tegi Stockholmis varem öeldule ringi peale, hoiatades uue Külma Rahu eest. Isegi harvadel pessimistlikel hetkedel ei tahaks ma kuidagi uskuda, et see Külm Rahu ongi puhkenud ja need võimalused, mis avanesid 1991. aastal, on nüüdseks lootusetult kadunud.

Nad ei ole veel kadunud. Lääneriikidel, Soome ja Eesti nende hulgas, on moraalne vastutus ja kohustus ohtlikele tendetsidele vastu seista. Olen korduvalt kutsunud Venemaa poliitikuid üles distantseeruma stalinistlikust välispoliitikast. Olen korduvalt öelnud, et põhimõtetega ei kaubelda, kuna selline kauplemine võib vallandada doominoefekti, mis ei peatu poolel teel. Soome ja Eesti on oma nahal tundnud sellise välispoliitika tulemusi ning seetõttu on meil suurem vastutus astuda välja demokraatlike printsiipide eest siis, kui nende eiramine ähvardab viia libedale teele.

Härra President,

ma pöörduksin tagasi kahepoolsete suhete juurde. Eesti sihikindel edasijõudmine teel avatud ja demokraatlikule ühiskonnakorraldusele on avanud võimalused laialdaseks koostööks Soomega kõikides ühiskonnaelu valdkondades.

Meie otsustavust ja kiirust majanduse ning riiklike institutsioonide reformimisel on pidevalt toetanud ka Soome riik ja rahvas. Otsese abi ja nõustamisega oleme saanud arvestada kõigis valdkondades.

Demokraatlike ja poliitilise süsteemi kinnistumine Eestis ning jätkuv ettevõtete erastamine on meie Soome-poolsete partnerite jaoks avanud potentsiaali, mida vaevalt keegi oleks julgenud ette näha. Soome on kindlalt Eesti esimene kaubanduspartner ja täheldada võib ka Soome investeeringute tuntavat kasvu. Kätte on jõudmas aeg, mil Eesti ja Soome võivad oma jõude ühendades teha vastastikku kasulikku koostööd kogu Läänemerd ümbritsevas majandusruumis.

Härra President,

meie rahvaste vahelist sõprust on kindlaimalt kandnud mitmetahulised kultuurisidemed kõige erinevamates väljendusvormides. Teie visiidil Eestisse eelmisel kevadel rõõmustasime, et äsja oli Tallinnas avanud uksed Soome Instituut. Nüüd on mul heameel kinnitada, et veel enne, kui suvest saab sügis, jõuab Helsingisse ka Eesti Instituut. Loodan, et sellest saavad tuge loendamatud Eesti-seltsid, -ühendused ja -entusiastid, kes oma tänuvaäärse tööga meie kultuurivahetuse mitmekesisuse eest hoolt kannavad.

Kahe sugulasrahva läbikäimine on paari viimase aastaga paisunud uskumatute mõõtmeteni. Meie maid ja rahvaid ühendavat Soome lahte ületab aastas juba mitu miljonit inimest. Kas pole see muljetavaldav arv kahe nii väikese rahva puhul? Tihe suhtlemine Eesti ja Soome vahel on tähtis tegur Eesti vaba ja demokraatliku arengu seisukohalt. Tahaksin loota, et meie valitsustel õnnestub selle aasta jooksul jõuda olukorrani, kus on võimalik tühistada seni veel kehtiv viisanõue reisimisel Eestist Soome ja vastupidi.

Härra President,
proua Ahtisaari,
lugupeetud daamid ja härrad,

tahaksin veel kord tänada meile Helsingis osaks saanud võrratu külalislahkuse eest. Ootan huviga meie visiidile kavandatud uusi kohtumisi ja jällenägemisi Turus ja Rovaniemil.

Lubage mul tõsta pokaal Soome ja tema rahva kordaminekute terviseks, Eesti ja Soome vendluse terviseks ning, Härra President, Teie õnne ja edu terviseks.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud