Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi Presidendi sõnavõtt riikliku Soome-visiidi puhul korraldatud diplomaatilisel vastuvõtul Helsingis 17. mail 1995
17.05.1995

Lugupeetav härra President,
proua Ahtisaari,
Ekstsellentsid,
daamid ja härrad!

Mul on au tervitada teid selle esmakordselt pärast enam kui kuuekümneaastast vaheaega toimuva Eesti presidendi riikliku Soome-visiidi puhul. Nagu te teate, seovad mind Soomega tõesti väga tugevad sidemed, ja sellepärast on meil Hellega eriti hea meel kohata siin täna õhtul nii palju vanu sõpru ja uusi tuttavaid. Meil on tunne, et me pole mitte ainult riigivisiidil, vaid oleksime ka justkui koju käima tulnud.

Sellest ajast, kui ma töötasin Helsingis Eesti suursaadikuna, on Eesti olukorras laias plaanis paljugi muutunud. Kaks olulisimat muutust on seotud meie Venemaa-suhetega ja meie integreerumisega Euroopasse.

Puudutaksin kõigepealt Venemaad. Pärast möödunud aasta augustit, mil Eesti pinnalt lahkusid viimased Nõukogude okupatsiooniväed -- te panite tähele, et ma kasutasin sõna "Nõukogude", kuna okupeerijaks ei olnud mitte president Jeltsin, kes on öelnud, et tema pole Eestisse mingeid vägesid saatnud --, oleme püüdnud oma suhteid suure naabriga parandada. Viimase poole aasta jooksul on olnud tõusu- ja mõõnaaegu, iseäranis Tshetsheenia sõja tõttu. Eesti on algusest peale olnud põhimõttekindlalt tolles rahutus maailmanurgas toimuva sõjategevuse vastu ja me kutsume Venemaa juhtkonda jätkuvalt üles distantseeruma niisugusest mõtteviisist, mille tagajärjel hakatakse ajama sedalaadi poliitikat. Üldiselt aga püüavad Eesti uus valitsus, parlament ja president ühisel nõul jagu saada viimastest normaalset suhtlemist segavatest põhimõttelistest takistustest. Mul on heameel teatada, et üsnagi samamoodi tunneb ka president Jeltsin, kes alles mõne tunni eest võttis vastu meie uue suursaadiku volikirja ning avaldas veendumust, et siiani püsiva probleemi ühine lahendamine oleks kasulik mõlemale poolele.

Suurimaks tõkkeks on hetkel piiriküsimus. Uue piirilepingu läbirääkimised algasid mitu kuud tagasi, kuid jäid märtsis toimunud parlamendivalimiste eel toppama. Me loodame, et nüüd, kus uus Eesti valitsus on tööle asunud, hakkavad nad uue hooga käima.

Paluksin teid, Ekstsellentsid, kes te esindate oma valitsusi Soomes, anda oma kodumaal asuvatele ametivõimudele edasi teade, et Eesti on valmis ja nõus sõlmima uut piirilepingut, mis võtab küll arvesse ajalugu, kuid ühtlasi vaatab ka pragmaatiliselt tulevikku. Meile on väga hästi teada, kui palju aitas teiepoolne mõjutamine kaasa sellele, et Venemaa Föderatsioon möödunud suvel täitis endale võetud kohustuse okupatsiooniväed välja viia. Sellepärast oleme veendunud, et kui te õhutate Venemaad lahendama meie maade vahelist piiriküsimust, siis ei aita see meil mitte ainult uut lõplikku lepingut sõlmida, vaid suurendab ka kogu piirkonna julgeolekut.

Teine viimastel aastatel toimunud suur muutus seisneb meie kiires liikumises täieliku integreerumise poole Euroopaga ja eriti Euroopa Liiduga. Veebruaris parafeeris meie maa Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe. Kokkulepe, millele me jõudsime, oli Kesk-Euroopas enneolematu selles mõttes, et Euroopa Komisjon ei pidanud Eesti puhul üldse vajalikuks siirdeaega. Oleme selle saavutuse üle väga uhked, aga samas mõistame, missugused tõsised ülesanded säärase kokkuleppega kaasnevad. Nüüd võime juba õigusega öelda, et enam me ei liigu mitte Euroopa poole, vaid saame juba kaasa rääkida Euroopa sees toimuvas dialoogis.

Kahe nädala pärast sõidab Eesti välisminister Brüsselisse Euroopa lepingule alla kirjutama. Seejärel algab ratifitseerimisprotsess. Tahaksime loota, et see protsess on lühem kui teiste Kesk-Euroopa maadega sõlmitud lepingute puhul, kuid ka siin vajame teie abi. Kuigi ratifitseerimine on seadusandliku võimu ülesanne -- ja me kõik mõistame, et parlamentidele on raske, Eestis aga koguni võimatu mõju avaldada --, paluksin ma, Ekstsellentsid, et te annaksite oma kodumaa ametivõimudele teada, kui väga Eesti soovib, et meie Euroopa leping ratifitseeritaks lähimal ajal. Sel moel te aitaksite taaski tugevdada meie läänepoolset turvalisust, niisama tõhusalt kui te seda idapoolselt teinud olete.

Lugupeetav härra President,
lugupeetavad külalised!

Minul ei sobi öelda "tere tulemast Soome Panka". Ma ütlen teile tere tulemast sellele kohtumisele ja kutsun teid üles tõstma klaasi Euroopa terviseks!

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud