Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President Riigikogu istungil 17. aprillil 1995
17.04.1995

Lugupeetav Riigikogu esimees ja Riigikogu liikmed,
lugupeetav ametist lahkuv ja ametisse astuv Vabariigi Valitsus,
armsad kaasmaalased, lugupeetavad külalised!

Mõne hetke pärast kirjutan teie nähes alla otsusele nr. 534, millega vabastan peaministri Andres Tarandi juhitud valitsuse ametist. See toimub põhiseaduse § 92 teise lõike kohaselt, nagu te näete, vahetult pärast peaministri kandidaadi Tiit Vähi juhitava valitsuse ametivande andmist Riigikogu ees ja ametisse astumist.

Põhjus, miks ma otsustasin seda teha Riigikogu ees, põhjus, miks ma tahan seda teha Eesti rahva pilkude ees - oleksin võinud seda teha ka koduses Kadriorus - on kõigepealt riigiõiguslik, aga teiseks ka inimlik, või, kui soovite ladinakeelselt, - protseduuriline. Riik on järjepidev ja riigipea ehk President on riigi järjepidevuse garant. Riigi järjepidevus astub eriti heledasse valgusse, satub eriti terase rahvusvahelise luubi alla parlamendivalimistel ja uue valitsuse ametisse astumisel. Riik, nagu olen korduvalt toonitanud, elab ja toimib katkematult nagu riiki loonud rahvas, ta elab ja toimib muuhulgas ja eeskätt ka kõigis oma välispoliitilistes suhetes ja kohustustes, olgu nad kirjalikud või suulised. Õigusliku regulatsiooni tasandil peab valitsuste vahetamisel täidesaatva riigivõimu vaakum või koguni riigivõimu puudumine olema kategooriliselt välistatud. Me ei peatuks sellel enesestmõistetavusel, kuid juba eelmisel nädalal nimetati peaminister Tarandi valitsusliikmeid korduvalt eksministriteks. See kahjuks kõneleb põhiseaduse ja riigimehhanismi puudulikust tundmisest.

See öeldud, tahan kõigepealt avaldada tänu peaminister Andres Tarandile ja tema juhitud valitsuse liikmetele. Ennekõike tahan lahkuvat valitsust tänada dialoogi taastamise eest Eesti rahvaga. See on demokraatia nurgakivi, ning jäägu teie otsustada, armsad kaasmaalased, kas Presidendi mure selle nurgakivi murenemise pärast oli põhjendatud või mitte. Igas riigis tuleb igal valitsusel aeg-ajalt langetada otsuseid, mis ei ole just populaarsed. Kuid demokraatlikes riikides toimub niisuguste otsuste langetamine tihedas ja otsekoheses dialoogis rahvaga ja rahva valitud parlamendiga. Seesugune dialoog on kõige mõjusam ja samas kõige lihtsam viis muu hulgas ja ennekõike ka turvatunde suurendamiseks rahva hulgas. Lahkuv peaminister Tarand sõnastas oma valitsuse peamise eesmärgina vähendada rahva võõrandumist riigivõimust. Valimistulemused Rapla- ja Harjumaal tõendasid, et lahkuv peaminister suutis lühikese ajaga jää liikuma panna. Ma loodan, ma olen kindel, et see tendents ei katke, vaid süveneb, ja Presidendina aitan sellele kaasa, kuidas iganes oskan ja suudan.

Tahan inimesena rõhutada, et koostöö lahkuva peaministri Andres Tarandiga oli inimlikult meeldiv ja riigiõiguslikult õpetlik. Need kuus kuud aitasid meid läheneda olulisele järeldusele: võimude lahusus ja võimuharude konkurents ei ole sünonüümid. Põhiseaduses sätestatud võimude lahusus ei sisalda endas hierarhia mõistet, prestiizhi ega salakavalust. Vastupidi, võimude tasakaalustatud lahusus sisaldab tööjaotust ja sellest tulenevat koostööd. Mul on rõõm see oluline kogemus üle anda ametisse astunud Tiit Vähi juhitavale valitsusele.

Armsad kaasmaalased!

Mõne minuti eest tõmbasime joone alla teie muredele, soovidele ja lootustele, mida te ühel või teisel viisil avaldasite 5. märtsil. Kui rahvas on öelnud oma sõna, peab see kajastuma riigis. Te tegite oma valiku 16 kandideerinud nimekirja vahel. Võib-olla on mõnele vaatlejale võimuvahetuse protseduur tundunud aeglase ja vaevalisena. See on pealiskaudne hinnang. Pean oma kohuseks tänada peaministrit Tiit Vähi oluliste sisukate kohtumiste eest sellel vastutusrikkal ajal, kui toimus valitsuse projekteerimine. Taastuva ja jõudu koguva Eesti Vabariigi parlamentaarne demokraatia on noor, kuid äsjane valitsusvahetus annab tunnistust meie noore riikluse demokraatlikkusest. Lubage mul seepärast õnnitleda teid kõiki, kallid kaasmaalased, ning teid, lugupeetavad Riigikogu liikmed ja ametisse astunud Vabariigi Valitsus eesotsas peaminister Tiit Vähiga. Presidendina tahan kogu oma põhiseadusliku võimuga ja oma moraalse jõuga toetada peaminister Tiit Vähi valitsust, kes on selgelt ja ühemõtteliselt sidunud ennast Eesti rahvusliku julgeoleku prioriteetidega, nimelt reformide jätkamisega ning Eesti kiire integreerumisega Euroopa Liitu ja Euroopa kaitsestruktuuridesse. Selles mõttes hindan kõrgelt peaminister Tiit Vähi ja põllumajandusminister Ilmar Mändmetsa distantseerumist ebaõnnestunud seaduseelnõust, mis seadis maailma silmis kahtluse alla reformikursi jätkumise Eestis ning on maailma avalikkuses sünnitanud spekulatsioone vasakpöörde võimalikkusest Eestis. Olen energiliselt vastu astunud niisugustele väidetele, mis on vastutustundetud, võivad ohtlikult õõnestada Eesti rahvusvahelist mainet ja seada põhjendamatu kahtluse alla Eesti kui demokraatliku ja liberaalse majanduskorraga riigi. Sõnal, ka mõtlemata sõnal on suur jõud ja paraku ka kõrge hind. Eesti on väike riik. Meie hea nimi on kapital, mida on kerge kaotada, kuid raske taastada. Ma ei taha pikemalt spekuleerida, kui palju see mõtlemata seaduseelnõu on Eestile kroonides või dollarites maksma läinud, vaid tahaksin osutada vajadusele hoolikalt kaaluda iga sõna, iga avaldust ja otsust ka rahvusvahelise tagasimõju plaanis. See eeldab, see lausa nõuab võimude tasakaalustatud lahususe raamides tihedat meie koostööd Riigikogu komisjonidega, Riigikoguga ja valitsusliikmetega. Eesti välispoliitiline väljund peab olema järjekestev, selge ja ühene, kõigile meie partneritele ja naabritele selget sõnumit kandev väljund. Ainult siis, ainult sellel tingimusel tajub Euroopa ja maailm Eestis partnerit, keda võib usaldada, kellega tuleb arvestada. Igal sõnal on kaal, igal sõnal on hind.

Nende sõnadega lubatagu alla kirjutada otsus peaminister Andres Tarandi valitsuse vabastamise kohta. Nende sõnadega lubatagu Riigikogule ja uuele Vabariigi Valitsusele peaminister Tiit Vähi juhtimisel soovida kokkulepete otsimise vaimu, sõlmitud lepete pidevust, realiteetide tunnetamist, vastutuse tajumist oma rahva ja rahvusvahelise koostöö ees, - ning selleks soovida teile eesti kombe kohaselt kogu südamest jõudu tööle!

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud