Lugupeetav Riigikogu,
lugupeetavad suursaadikud, saadikud ja diplomaatiline korpus,
mu daamid ja härrad!

Tänasel kevade alguspäeval tahan kõigepealt tagasi mõelda meie valimispäevale 5. märtsil ja tänada Eesti Vabariigi kodanikke aktiivse osavõtu eest Kaheksanda Riigikogu valimistest. Valimispäeval on riigi kõrgeima võimu teostamine otseselt rahva käes, valimispäeval ilmutab rahvas oma poliitilist tahet. Just nimelt niisugustel hetkedel avaldub demokraatia kvaliteet selles, kui sujuvalt läheb võim rahva kätte, kui vabalt osaleb rahvas kõigis riiki puudutavate tähtsaimate otsuste tegemises, kui ladus ja tugev on meie rahva vaimule ja traditsioonile vastav riigi demokraatlik korraldus. Demokraatlik korraldus on nagu puu, mis kasvab pidevalt, kuid nähtamatult päevast päeva. Tema kasvu tulemusi oskame hinnata üksnes kindlatel hetkedel kevadiste võrsete või kuldsete viljade najal, ja täna on niisugune päev. Täna võime öelda: Eesti kodanik ütles oma sõna, eesti rahvas ilmutas oma tahet, ja rahva tahe on teid kogunud siia saali. Selles mõttes oleme küps riik, võrdväärne demokraatlike riikide maailmaperes. Olen siit kõnetoolist varemgi kõnelnud eesti rahva maailmapuust ja tahaksin ühte oma lemmikkujundit teie ees edasi arendada. Eesti maailmapuu kasvab igavesti ja Eesti riik kasvab igavesti. Lisanduvad üksnes aastaringid. Mõned on jõulisemad, mõned vaevalisemad. Nad osutavad meile, nagu tänasedki valimistulemused, kus oleme läinud aastail edukalt tegutsenud ja kus, vastupidi, on midagi valesti ka tehtud. Teiste sõnadega, nad näitavad ja tuletavad tänasel päeval rahva tugeval häälel meelde Eesti riigi - ja mis tahes riigi! - kõige olulisemat eeldust: riigi järjepidevust. Tänases võimuvahetuses on kõige olulisemaks väärtuseks meie järjepidevus. Kaheksas Riigikogu jätkab sealt, kus Seitsmes Riigikogu lõpetas.

See, mu daamid ja härrad, seab mulle kohustuse siit kõnetoolist veel kord väljendada tänu, mida kirjalikult olen juba Seitsmendale Riigikogule väljendanud. Suur tänu teile kõigile! Ja suur tänu ka teile, lugupeetavad Seitsmenda Riigikogu liikmed, kes te jätkate rahva tahtel oma tööd Kaheksandas Riigikogus. Teie siinolek rõhutab sümboolselt riigi järjekestvust, mida pean eriti oluliseks - ja ka raskeks! - nii väikese rahva puhul, nagu seda on eesti rahvas. Kõige vähem tohime käituda sipelgana selle muinasjutulise klaasmäe veerul, kes öösiti tagasi libises ja igal hommikul oli sunnitud taas alustama mäe jalamilt. Ma ei kasuta neid kujundeid juhuslikult. Igal riigil on oma nägu ja igal riigil tuleb oma riigiprobleeme lahendada nii, nagu see temale, ja ainult temale on otstarbekas. Eesti on demokraatliku Euroopa kõige väiksemaid riike, millest järeldub, et peame eriti kokkuhoidlikult ümber käima selle varaga, mida ajalugu ja loodus on meile pärandanud kasinasti: kompetentse ja isamaale andunud riigiametnikuga. Peame teda hoidma kui suurimat väärtust. Selle mündi pöördküljeks on veelgi karmim nõudlikkus totalitaarsest ajast pärandunud ebakompetentse ja korrumpeerunud riigiametniku suhtes. See, mu daamid ja härrad, on otseselt ja vahetult seotud Eesti rahvusliku julgeoleku kindlustamise prioriteetse ülesandega. Ma kavatsen selle keskse ülesande juurde teie toetusel, lugupeetavad Riigikogu liikmed, ikka ja uuesti tagasi tulla. Koostoimes ja tasakaalus teiste põhiseaduslike instantside ja institutsioonidega, teiste võimudega, jääb see meie keskseks ülesandeks rahva elu korraldamisel ja meie riigi ehitamisel nii selle kui järgmise Riigikogu kestel. Põhiseadus on teile andnud laialdased õigused ja samal määral ka laialdased kohustused. Põhiseaduse mõtte järgi on õigused, mida me kasutame, ühtaegu meie isikulised õigused ja riigile kuuluvad õigused, mida oleme põhiseaduslikus korras kutsutud teostama põhiseaduslike institutsioonidena:
m e i e õ i g u s e d o n m e i e k o h u s t u s e d. Oleksin teile tänulik, kui te selle lihtsa lause viite siit saalist igasse maakonda, igasse linna, igasse külasse, iga Eesti Vabariigi kodaniku südamesse, sest sellest oleneb meie o m a maa, meie o m a rahva ja meie oma riigi saatus. See on meie ülim väärtus, mida oleme kutsutud teenima.

Riigikogu uus koosseis ja peatselt moodustatav uus valitsus kannab endas edasi eelmiste aastate ja varasemate aastakümnete kontinuitiivsust, kuid samas ka uut. Elu on edasi läinud ja uusi probleeme päevakorda tõstnud. Meie enda kogemus on kasvanud ja pööranud tähelepanu vajadusele teha korrektiive seal, kus probleeme on alahinnatud. Pole põhiseadusliku Presidendi ülesanne osutada muutuste võimalusele või suunale või vajadusele. Valimistel antud hääled ise kõnelevad Eesti rahva tahtest oma riiki täiustada ja tugevdada.

Selleks tööks, eelseisvaks pikaks ja rahulikuks riigitööks soovin teile kõigile kuuma südant, külma mõistust, maksimaalset koostöötahet ja head eesti jonni.

Kuulutan Kaheksanda Riigikogu esimese istungi avatuks.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele