Armsad kaasmaalased!

Täna pärast lõunat esitasin Riigikogule uue peaministri kandidaadi. Nii, nagu meie põhiseadus ja parlamentaarne kord seda ette näeb. On lihtsaid asju, mille väärtust oskame hinnata alles siis, kui nad puuduvad. Janune oskab hinnata vett. Nõukogude okupatsiooni aegu oskasime hinnata ja kadestada riike, kus valitsused peavad tagasi astuma. Nüüd on Eesti kord tõestada, et parlamentaarne mehhanism toimib meil rahulikult ja sujuvalt. Peame seda tõestama kõigepealt iseendale: see on esimene valitsuskriis 3. juulil 1992 jõustunud põhiseaduse ajal. Peame tõestama ka oma partneritele, et kõik selles protseduuris osalejad annavad endale aru oma vastutusest riigi, rahva ja põhiseaduse ees. Eesti iseseisvus sõltub meie tahtest ja rahvusvahelisest usaldusest. Rahvusvaheline usaldus on meile kindlustatud siis, kui toimime õigusriigina, järgime demokraatia põhimõtteid, säilitame välispoliitilise järjekestvuse, kui oleme sõnapidajad ja ausad iseenda ja oma partnerite suhtes.

Põhiseadus on pannud minule kohustuse määrata peaministrikandidaat valitsuse volituste lõppemisel. Lähtusin ülalnimetatud põhimõttest ja nimetasin möödunud nädalal peaministrikandidaadi, kelle tegevusprogramm oli minu hinnangul kooskõlas Eesti demokraatliku arengutee ootustega. Riigikogu leidis, et Siim Kallas on senise valitsuskoalitsiooniga liiga tihedalt seotud ja ei suuda vältida eelmise valitsuse puudujääke, ning ei andnud peaministrikandidaadile toetust.

Vastavalt põhiseadusele kasutasin täna õigust esitada uus peaministrikandidaat. Pärast nõupidamisi Riigikogu saadikurühmade ja erakondadega langes mu valik Andres Tarandile. Te kõik tunnete teda kui tasakaalukat ja kompetentset poliitikut, kunagise fosforiidisõja päevilt ka kui põhimõttekindlat ja tarmukat võitlejat. Pikkadel nõupidamistel Andres Tarandiga, keda tunnen juba üle paarikümne aasta, võisin veenduda tema lähtekohtades. Andres Tarandi veendumuse kohaselt peab ametisse astuv valitsus tagama igaühele meist turvatunde ja reformide kiire, õiglase ja avaliku lõpuleviimise. Neile, kes temaga kokku ei ole puutunud, peaksin lisama, et sünnipärasele tasakaalukusele lisandub temas teadusmehele omane mõtlemisviis, mis välistab käigult tehtud rabedad otsused.

Konsultatsioonid Riigikogu esindajatega annavad alust arvata, et Andres Tarand saab Riigikogult mandaadi, arvatavasti märksa laiema, kui oli eelmisel valitsusel.

Kandepinna laienemine võimaldab nii valitsusel kui ka Riigikogul töötada rahulikult, põhjalikumalt süüvida probleemidesse ning tasakaalukalt juhtida riiki kuni Riigikogu korraliste valimisteni tuleva aasta märtsis. Seda veendumust tugevdab asjaolu, et Andres Tarandile ei panda süüks seda, mida pandi süüks Mart Laarile nende 60 Riigikogu liikme poolt, kelle häältega talle umbusaldust avaldati. Enamus sellest rühmast on arvamisel, et Andres Tarand vastab kõigile tingimustele, mis on vajalikud Riigikogus poolthäälte enamuse saamiseks.

Tõsi, Andres Tarand on olnud peaminister Mart Laari valitsuse keskkonnaminister. Kuid tegemist on ministriga, kelle tööle pole midagi ette heita. Tal on maailmas oma kolleegide seas autoriteeti. Tema otsekohesus ei lubanud tal valitsuses hääletada otsuste poolt, mis tundusid talle väärad. Andres Tarand valiti sügisel 1992 Riigikogusse Mõõdukate valimisliidust ja sai hiljem keskkonnaministriks Mõõdukate saadikuterühma esindajana, kuid ei kuulunud ühtegi erakonda.

Korraliste valimisteni on jäänud vaid mõned kuud. Pärast järgmise aasta märtsikuu valimisi tuleb moodustada uus valitsus. Milline on selle lühiealise vahevalitsuse roll? Kas ainult talveks valmistumine ja hädapäraste jooksvate asjade ajamine? Vastus on kindel ei. Ka Andres Tarandi valitsus peab täitma kõiki põhiseadusega valitsusele pandud kohustusi ning arukalt kasutama talle antud õigusi. Esikohal on meie välispoliitilise kontinuiteedi säilitamine ning kiire integreerumine Euroopasse. Kõik see peab toimuma rahvusvahelisele õigusele tuginedes. See on Eesti riigi tähtsamaid julgeolekutingimusi. Riikliku julgeoleku nimel tuleb aega viitmata palju teha sisemise kindluse ja korra kaitseks, et anda teile kindlustunne tänase ja homse päeva ees. Turvatunnet ei saa tagada, kui valitsus mõtleb ainult nelja-viie eelseisva kuu peale. On vaja mõelda ka sellele, kuidas tänane otsus avaldub viie, kümne või viiekümne aasta pärast.

Elus on alati probleeme ja vastuolusid. Valitsuse ülesanne on neist lähtudes langetada otsuseid, mis oleksid mõistlikud, see tähendab vastuvõetavad enamusele teie hulgast. Reformid peavad jätkuma, kuid nad ei tohi rahvast lõhestada. Lahenduste leidmine on siin esmajoones valitsuse käes. Uus valitsus peab saavutama hea kontakti kohalike omavalitsustega ning ühiselt otsima ummikust väljapääsu seal, kus see on tekkinud. Kokku võttes, uuel valitsusel on palju ära teha konsensuse saavutamiseks Eesti riigi kõigil tasanditel. Eesti riik ei sünni üleöö. Ükski riik maailmas ei ole lõplikult valmis. Ka meie lastelastele jätkub küllaga tööd. Seepärast ja selle nimel lubatagu Riigikogule, Andres Tarandile ja teile eesti kombe kohaselt soovida kogu südamest: "Jõudu tööle!"

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele