Eesti naised ja mehed,
Eesti Vabariigi kodanikud!

Viiskümmend kolm aastat tagasi pöördus viimati nende sõnadega teie poole Vabariigi president. Nende sõnadega pöördun teie poole täna, Eesti Vabariigi presidendi esimesel tööpäeval.

Eesti jonn ja eesti tahe on meid taas liitnud Eesti Vabariigiks. Äsjased valimised on näidanud kogu maailmale ja kõigepealt meile endale, et eesti rahvas, et teie, eesti valijad, olete teinud lõpu nõukoguliku minevikuga. Oma esimestel vabadel valimistel on Eesti valinud vaba euroopaliku demokraatia tee.

Täna me vaatame iseennast oma valimistulemuste peeglis. Meile vaatab vastu kõhn ja vaevatud Eestimaa, paljude armidega, millest mõned veel veritsevad. Kuid pilk on kindel ja sõbralik. Jah, meid ootavad ees majandusraskused. Aga need majandusraskused lõpevad seda kiiremini, mida kiiremini teie, eesti mehed ja naised, hakkate uskuma oma jõusse ja iseennast jalule aitama. Riik toetab teid. Riik käivitab laialdase privatiseerimise. Te olete olnud sulased. Teist saavad peremehed. Ja Eesti Vabariik ei lase tekkida monopolidel, kes hinnad kõrgele kruvivad ja teie raha oma taskusse ahmivad.

Eesti on täisväärtuslik riik üksnes tingimusel, et ta suudab seista oma nõrkade ja kaitsetute eest. Pean silmas pensionäre ja noori eesti peresid.

Eestis elab palju inimesi, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikud. Ma pöördun täna kõigi teie poole väljasirutatud käega ja kinnitan, et Eesti Vabariik on õigusriik. Eesti Vabariigi president on õiglane president ka kõigi nende suhtes, kes Eesti kodanikud ei ole. Eesti Vabariik tagab kõigile oma kodanikele kodanikuõigused ja kõigile inimestele inimõigused nii, nagu need on kirja pandud ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvahelistes konventsioonides. Eesti seadusandja, meie Riigikogu, juhindub neist. Ma kinnitan teile kõigile: Eesti on õigusriik.

Eesti Vabariik ja tema loodav valitsus teeb kõik, et inimesed võiksid ennast tunda turvaliselt. Et lõpeksid riigivargused, et kodudesse ei murtaks sisse, et te tunneksite ennast kaitstuna kodus, tööl, omal põllul, tänaval jalutades. Eesti politsei, piirikaitse ja kaitsejõudude tõhustamine on ja jääb meie ülesandeks. Kui tahame õigusriiki, peame kaitsma õigusriiki.

Taassündinud Eesti Vabariik tähistab nelja kuu pärast oma 75. aastapäeva. Selles seoses pean vajalikuks rõhutada meie partnerriikidele kõigis maailmajagudes, et Eesti on olnud avatud ühiskond Tartu rahu päevist ja jääb selleks. Eesti on olnud Rahvasteliidu aktiivne liige ja jääb rahvusvaheliselt aktiivseks. Me kavatseme täiel häälel ja kogu oma tahtega kaasa rääkida ning koostööd süvendada ÜRO-s, Euroopa Nõukogus, CSCE-s ja selle allorganisatsioonides, Saksa Liitvabariigi ja Taani algatusel meie ühiselt loodud Läänemere Riikide Nõukogus. Eesti integreerumine Euroopasse on meile tähtis nii majanduspoliitiliselt kui kaitsepoliitiliselt. Meie eesmärgiks on rahulik, turvaline ja sõbralik Põhjala.

Selle üheks eelduseks on Vene Föderatsiooniga peetavate läbirääkimiste lõpuleviimine niisugusel kujul, mis vastab mõlema poole rahvuslikele huvidele ning loob kindla aluse viljakateks ja sõbralikeks suheteks. Meie esmaseks ülesandeks on ja jääb võõrvägede "kiire, korrapärane ja täielik" väljaviimine Eesti Vabariigi territooriumilt kooskõlas CSCE suvise tippnõupidamise lõppdokumendiga. Olen sügavalt veendunud, et Vene Föderatsiooni läänepiiril asuv iseseisev, võrdõiguslik ja koostöövalmis Eesti koos oma sõsarate Läti ja Leeduga vastab Vene Föderatsiooni huvidele, stabiilse Põhjala huvidele niisamasugusel määral, nagu ta vastab Eesti rahvuslikele huvidele.

Homme alustab teie president nõupidamisi parlamendifraktsioonidega, et nimetada peaministrikandidaat. Eesti rahvas ja Eesti Vabariik peavad kiiresti saama stabiilse ja usaldusväärse valitsuse. Maailma pilgud jälgivad praegu Eestimaad. Eesti naised ja mehed, olgem selle ajaloolise hetke väärilised. Ühendatud jõuga, üksmeele ja ennastsalgavusega oleme saanud jagu minevikutaagast, nüüd peame pilgud pöörama tulevikku. Minevikku jäävad üksnes meie juured, millest ammutame jõudu, lootust ja esivanemate tarkust, praegusel juhul 1918. aasta iseseisvumismanifestist, mille sõnad kõlagu täna üle kogu maa: Eesti, sa seisad lootusrikka tuleviku lävel!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele