Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi Presidendi tervitus 17. - 18. oktoobril 1992 Tallinnas toimunud Hõimupäevadest osavõtjatele
17.10.1992

Lugupeetud hõimupäevadest osavõtjad!

Eesti Vabariigi presidendina lubage mul soovida teile õnne, kindlaid eesmärke ja edu nende eesmärkide saavutamisel.

Meie ühistel hõimupäevadel on pikk minevik, millel ei tarvitse peatuda, ja kultuuripoliitiline hetkeseis, millel kavatsen peatuda, sest see nõuab meilt kõigilt edasilükkamatut tegutsemist.

Uurali keeltepere paarkümmend hõimu umbes kahekümne viie miljoni inimesega kuuluvad maailma väikerahvaste hulka. Üksnes ungarlased, soomlased ja eestlased on realiseerinud igale rahvale antud enesemääramisõiguse ja loonud oma sõltumatu rahvusriigi, mis tagab rahvuse, tema keele ja kultuuri edasikestvuse ja arengu. Samas oleme kohustatud murelikult meeles pidama, et tänapäeva maailmas sureb iga kuu välja vähemalt üks väikerahvas oma keele ja kultuuriga, hoolimata demokraatlikest institutsioonidest, inimõiguste ja kodanikuõiguste garanteerimisest. See kaotus on korvamatu, ta on ebamoraalne ja ennekõike ohtlik inimkonnale endale, sest ei ole olemas piiri väikerahva ja pisut suurema vahel, pisut suurema ja suurrahva vahel. Kultuur on ainus elukeskkond, mis inimest säilitab, ja kultuuride paljusus on ainus elukeskkond, mis säilitab ja tugevdab inimkonda, meie vabadust, võrdsust ja vendlust.

Olen ütelnud ja tahan tänasel hõimupäeval veel kord rõhutada, et demokraatliku maailma saavutuseks on inimõiguste ja kodanikuõiguste garanteerimine, kuid nende vahel puudub oluline lüli. Seda puuduvat lüli olen nimetanud iga rahva õiguseks oma identiteedi säilitamisele.

Alles nüüd on selle puuduva lüli vajalikkus jõudnud maailma teadvusse - osutan kas või Maastrichti lepingu viimistlemise vajalikkusele või meid kõiki rõõmustavale teatele Nobeli rahupreemia äsjasest andmisest Guatemaala indiaanlaste õiguste kaitsjale Rigoberta Menchule.

Leidku tänastel hõimupäevadel osalejad nendest uutest tendentsidest jõudu ja julgust uute sihtide määramiseks. Eestil, Soomel ja Ungaril lasuvad erilised kohustused. Tartu Ülikoolis õpib juba praegu 40 mari üliõpilast. Kasvagu see püha sammas, mis toetab soomeugrilaste ühist koda, ja olgu ta edaspidi nähtav maailma igast ilmakaarest!

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud