Mõne päeva eest anti pidulikul tseremoonial üle Eesti Investeeringute Agentuuri iga-aastase parima välisinvestori konkursi auhinnad, mille patroon ma olen. Vaadates tagasi aastale 1998 võisin tõdeda, et Eestile oli see aasta edukas. Vaatamata Venemaa kriisile suutsime kaasata oma majandusse rekordilise koguse väliskapitali.

Tagasihoidlikumatel hinnangutel investeeriti Eestisse 1998. aastal seitse miljardit krooni, mis on 480 miljonit dollarit või 325 dollarit ühe elaniku kohta. See on kaalukas summa, kuid meie eesmärgiks on see rekord 1999. aastal purustada.

Samas oli investeeringute ajastatus tähtsamgi kui nende hulk. Enam kui pool neist seitsmest miljardist investeeriti Eestisse vahetult pärast Venemaa majanduskriisi puhkemist. Samal ajal kui Lääne pangad püüdsid välja arvutada kahju, mida Venemaa kriis Kesk- ja Ida-Euroopale kaasa on toonud, pidasid Rootsi juhtivad pangad suurinvesteeringut Eesti pangandusse kiiduväärt mõtteks. Enamgi veel, 18-kordne ülemärkimine Eesti Telecomi aktsiate esmasel avalikul müügil veebruaris näitas, et Eesti püsib kindlalt rööbastel. Selles suhtes võib Eestit pidada Kesk- ja Ida-Euroopa lipukandjaks.

Parima välisinvestori autasustamisel oli selgesti märgatav veel teinegi tähendusrikas tendents. Nelja kategooria auhinnakandidaadid ning üldvõitja moodustasid kokkuvõttes läbilõike maailma majandusest. Nagu arvata võiski, olid suurimateks investeerijateks Rootsi ja Soome, meie lähinaabrid Skandinaaviast. Ometi polnud USA ja Briti firmad neist sugugi kaugel tagapool. Ning juba neljandat aastat järjest saab auhinna Singapuri firma, iga kord ise kategoorias. Võiks peaaegu öelda, et Eesti on Singapuri Singapur.

Tagasi vaadates usun, et seda kõike võib seletada meie eelneva poliitikaga. Meie suund majanduslikule ja poliitilisele vabadusele on jäänud kindlaks vaatamata muudatustele valitsuses või parlamendis. Meie süsteem põhineb mõnedel vähestel tegusatel reeglitel:

Eesti põhiseaduse kohaselt peab parlament vastu võtma tasakaalustatud eelarve.

Me rajasime oma rahareformi valuutafondi põhimõttele, kasutades fikseeritud 8:1 vahetuskurssi Saksa margaga. Selle tulemusel on vahetuskurss 1991. aastast saadik stabiilne püsinud ja inflatsioon pidevalt vähenenud. Tänavu ei ületa Eesti inflatsioonitempo ilmselt 7%.

Eesti rajas viivitamata ühe maailma liberaalseima kaubandusrežiimi. Eestil on toimivad vabakaubanduslepingud Euroopa Liidu ja EFTA ning suurema osaga endistest Nõukogude bloki maadest. Kui arvestada kõiki Eesti vabakaubandusleppeid, siis ületab Eesti toodete vabaturg 600 miljonit tarbijat.

Eesti kehtestas üldise lisandväärtusmaksu ning ühtse 26-protsendilise ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu. Investeeringud on kavas ettevõtte tulumaksust vabastada. Meie maksusüsteemi ilu peitub tema lihtsuses.

Suurte riigiettevõtete erastamisel võttis Eesti eeskujuks Saksa Treuhandi rahvusvaheliste enampakkumiste mudeli, eesmärgiga saavutada väliskapitali juurdevoolu ja leida uusi juhte. Enam kui kaks kolmandiku siseriiklikust koguproduktist tuleb erasektorist.

Välismaalastele ei seata mingeid piiranguid äriettevõtete omandamisel ega kasumi repatrieerimisel. Praegu on 85 protsenti Eesti äriettevõtetest eraomanduses.

Lähtudes nendest eeldustest, ei ole me kasutanud mingeid konkurentsimeetmeid, mida võidaks pidada ebaausaks. Me ei usu ettevõtetele meelehea jagamisse selle eest, et nad töökohti loovad. Meil ei ole seda tarvis. Mina näen meie eeliseid aususes, läbipaistvuses ja väga heas infrastruktuuris. Meie eesmärgiks on muuta Eesti ligitõmbavaks elupaigaks, sest Eesti ei oota sugugi mitte üksnes raha. Vajame vähemalt sama tungivalt ka oskusteavet, vajame maailmaklassi juhtimisoskusi, rahvusvahelise haarde ja kogu maailma hõlmavate ärisuhetega inimesi.

Eesti tulevik on seotud Euroopa Liiduga ning käimas on liitumisläbirääkimised, nagu meil on kombeks öelda. Majandussidemed Euroopaga tihenevad aasta-aastalt ning me järgime Euroopa juhtnööre ka seadusloomeprotsessis. Meie juhtivateks partneriteks on Põhjamaad. Eesti integreerumine Põhjamaadega edeneb üha kiiremini. Vaid üks näide: mitmete soomlaste ja rootslaste ning mõne muugi naaberrahva esindajate jaoks on Eesti-reis niisama lihtne kui ükskõik missuguse linna külastamine oma kodumaal. Eestimaad külastab igal aastal viis korda rohkem välismaalasi kui on eestlasi kokku. Paljuski on Eesti viivitamata valmis Euroopa Liiduga ühinema.

Ja see ei ole üksnes soovunelm: Austria välisministeeriumi poolt tellitud uurimuses järjestas Austria Majandusinstituut (WIFO) Euroopa Liitu pürgijaid ning teisi Ida-Euroopa riike majandus- ja rahandusnäitajate põhjal. Eesti sai tugeva teise koha, edestades nii vägevaid konkurente kui Ungari ja Poola. Kui tsiteerida "The Economisti", väljaannet, mida me kõik kõrgelt hindame, siis on Eesti "see väike riik, kes suutis".

Sõltuvus Venemaa turust vajub kiiresti minevikku. Pärast seitset muudatuste aastat jääb Venemaa arvele veel ainult 10 protsenti meie väliskaubandusest ning teiste SRÜ riikide arvele veel 3,5 protsenti. Samal ajal langeb Euroopa Liidu osaks 63 protsenti meie ekspordist ning 56 protsenti impordist. Minevikus olid need näitajad vastupidised. Eesti edusammud annavad tunnistust ühest kiireimast majanduslikust kannapöördest kogu regioonis.

Kui vaatleme investeeringute struktuuri, siis näeme, et 30% välisinvesteeringutest on läinud tööstusesse, 22% rahandusse ning veel 23 % jaotusteenuste sektorisse. Kümme protsenti on saanud logistika ja telekommunikatsioonid. Sarnaseid proportsioone võib märgata Eesti sisemajanduse kogutoodangus. Põllumajandus annab sisemajanduse kogutoodangust 5 protsenti, tööstus 26 protsenti, teenindussfäär üle 20 protsendi ning logistika ja telekommunikatsioonid peaaegu 12 protsenti. Niisugune struktuur kõneleb majandusest, mis hoiab tulevikku kindlas haardes.

Läänemere piirkonda on tõepoolest peetud ja peetakse veelgi regionaalse majandusarengu heaks näiteks ja seda nii Euroopas kui väljaspool. Majanduskasvu hinnatakse 80 protsendile - näitaja, mis on juba võrreldav omaaegse Kagu-Aasia tiigrite turuga. Ja regiooni võimalusi on märgatud. On olemas näiteks Euroopa Liidu "Põhja dimensioon", kui mainida vaid üht suuremat projekti, mis edendab Euroopa Liidu suhteid naaberregioonidega, ennekõike Loode-Venemaaga, ning rõhutab just Eestit ja Peterburi ühendavat infrastruktuuri.

Tallinna sadam on alati olnud arengu esireas. Eesti sadamaid tuntakse Läänemere piirkonnas nende efektiivse töö ja soodsate hinnatingimuste poolest. Lisaks sellele on Eesti pangad meie piirkonna usaldusväärseimad, edestades sealjuures tehnilise arengukõvera poolest nii Euroopa kui maailma pankasid.

See ainulaadne kombinatsioon on teinud meist paljude ida-lääne või ka põhja-lõuna suunal tegutsevate ärimeeste lemmiku. Käimas on meie raudtee võimsuse suurendamine, et võtta vastu kasvavaid transiitkaubavoogusid.

Rahvusvaheline agentuur "Moody's Investor Services" andis oma 19. veebruari pressiavalduses Eesti kroonivõlakirjadele reitingu A1, mis näitab väga madalat siseriiklikku võlakoormust ja valitsuse ranget fiskaalpoliitikat. Eesti eelarve on alates 1997. aastast olnud ülejäägis ning seetõttu on ka keskvalitsuse kroonivõlg momendil väga väike ehk alla kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust, kinnitab "Moody's Investor Services".

Agentuuri hinnangul jääb valitsuse koguvõlg alla 10% sisemajanduse kogutoodangust, millest kohalike omavalitsuste osakaal on viiendik. Eesti ei ole spekulatiivse kapitali väljavoolu suhtes nii haavatav kui mahuka valitsuse väärtpaberituruga majandused, kuna Eesti portfelliinvesteeringud on enamjaolt olnud suunatud aktsiaturule.

Kokkuvõtteks: Eestil on stabiilne ja kasvav majandus ning me asume regiooni keskmes, mille turg ulatub 80 miljoni tarbijani, kui lugeda üksnes Skandinaaviamaid ja Loode-Venemaad. Ning Eestist on saanud usaldusväärne kaubanduspartner ning dünaamilise arengu tugipunkt selles piirkonnas. Erksa ärivaistu ja strateegilise mõtlemisega ärimehed loovad Eestis ettevõtteid nüüd ja praegu. Ning nad on teretulnud.

Nende sõnadega tahaksin avaldada teile oma kõige siiramat tänu selle eest, et tunnete huvi Eesti vastu.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele