Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi Presidendi Lennart Meri kõne Raekoja platsil 13. märtsil 1995
13.03.1995

Härra Asepresident,
Ekstsellentsid,
armsad kaasmaalased siin Raekoja väljakul, Tallinnas, Eestis ja kus iganes maailmas,

täna võtame Tallinnas vastu USA asepresidenti. Meil on südamest rõõm tervitada Eesti pealinnas riigijuhti, kelle maa toetus on meile nii palju tähendanud Eesti riigile rasketel aegadel. USA ja Eesti suhted on pikaajalised. Sinna mahuvad nii esimeste iseseisvusaastate ärisidemed, Nõukogude nukuvalitsuse mittetunnustamispoliitika kui ka taasiseseisvumisele järgnenud poliitiline, finantsiline ja eriti moraalne toetus. Tahaksin teile öelda, et tänane päev algas viitsepresidendiga kell kuus hommikul tema lennuki kabiinis ja meil on olnud aega vestelda kõigist Eesti olevikku ja tulevikku puutuvatest tähtsamatest sündmustest. Ometi liigutas meid kõige enam viitsepresident Gore“i palve, kui olime Kadriorgu jõudnud. Ta küsis: "Kus on Ernst Jaaksoni büst?", sammus büsti juurde ja palus, et me teeksime ühise pildi. Selles oli oma sügav tähendus. Ernst Jaaksoni kaudu - ja seda rõhutas just viitsepresident Gore - on Eesti ja Ühendriikide vahekord saavutanud sümboli, mis väga täpselt annab edasi seda erilist, mis valitseb kahe riigi - ühe väga väikese ja ühe väga suure riigi vahel. See eriline side toetub nendele ühistele väärtustele, mis on riikidel, kes ehitavad üles demokraatlikku ühiskonda. Sellega ühenduses tahaksin teile meenutada, et jaanuaris 1992 võtsime Tallinnas vastu Dan Quayle“i, möödunud aasta juulis oli meil suurepärane kohtumine Ühendriikide presidendi Bill Clintoniga Riias. Nüüd seisab viitsepresident minu kõrval. Alles möödunud nädalal võtsin Kadriorus vastu USA valitsusagentuuri OPIC presidendi Ruth Harkini, kes andis mulle üle president Clintoni kirja USA presidendi otsesel algatusel tuli Eestisse mitmekümneliikmeline ärimeeste ja investeerijate delegatsioon. Juba esimese tutvumisretke tulemusena on tehtud suured investeeringud Eesti majandusse, eriti energeetikasse. Samal ajal on hakanud tööle väikeettevõtteid toetav Baltic Enterprise Fund.

Hommikusel nõupidamisel me veendusime, et Ameerika Ühendriigid ei välista Eesti liikmeksolekut NATOs. Veendusime, et USA valitsusel ei ole nimekirja, mis määraks kindlaks NATOsse astumise järjekorra Kesk- ja Ida-Euroopa riikides; nende oluliste järelduste krooniks oli tänane ühismemorandumi allakirjutamine, mis peab viima Paldiski puhastamiseni aatomireostusest. Viimase ettevõtmise eest peame eriti tänama just viitsepresident Al Gore'i, keda meile ju ennegi on tutvustatud kui keskkonnalembelist, keskkonnateadlikku inimest, kes on kirjutanud väga olulise raamatu keskkonnakaitsest ja tänu kellele keskkonnateadus on muutunud oluliseks osaks tänapäeva Ameerika sotsaalses teadvuses.

Meile on väga tähtis, et kõik need projektid, nagu ka president Clintoni poolt Riias lubatud toetus Balti Pataljonile ja vautšerid sõjaväelastele, tõepoolest ka teoks saavad, sest see näitab, et saame USA poolt antud lubadustesse uskuda. Ja see ei ole tähtis mitte ainult majanduslikult, see väljendab nimelt just Ameerika Ühendriikide toetust Balti taasiseseisvunud riikide suveräänsusele.

Viitsepresident Al Gore'i visiit vahetult pärast valimisi Eestis on tunnistus sellest, et USA kiidab heaks reformide jätkumise Eestis. Alles eelmisel nädalal, teistel vabadel valimistel pärast nõukogude võimu kukutamist võisime veel kord veenduda, kui tähtis on inimese, eesti kodaniku isiklik valik ja kui võimsalt meie peremehetunne Eestis on kasvanud. Võime rõõmu tunda juba ainuüksi sellest, et poliitiline võim vahetus Eestis õigusriigile kohasel väärikal, enesestmõistetaval viisil.

See on tõeline märk poliitilisest stabiilsusest. Tulemused kõnelevad selget keelt, kuhu meie riik juba jõudnud on. Meie pidevalt suurenev kodanikkond - ja ma mõtlen siin vene ja teistest rahvustest kodanikkonda - on esmakordselt esindatud Riigikogus ja pidagem meeles, neile oli see nende elu esimene osavõtt ausatest demokraatlikest valimistest.

Valimistel võitnud parteide esindajad on tõotanud reformikursi pöördumatust.

Nii võin teile julgelt kinnitada, härra viitsepresident, et rõhuv enamus Eesti valijatest hääletas turumajanduse ning demokraatlike reformide poolt, sest eesti rahvas mõistab seoseid vaba turu, demokraatia ja tugeva ühiskonna vahel.

Kallid kaasmaalased! Mõned minutid tagasi enne Raekoja väljakule tulekut kirjutasin alla otsusele, mille kohaselt uus Riigikogu kutsutakse kokku kevade esimesel päeval 21. märtsil 1995. Ma tahaksin, et te tajuksite - selles peitub sümboolsus. Me sammume vastu kevadele.

Ja selle kevadise teatepulga tahaksin nüüd sõbralikult anda minu kõrval seisva sõbra kätesse - viitsepresident Gore“ile. Sõna on viitsepresident Gore“il.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud