Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President Lennart Meri Eesti Advokatuuri 75. aastapäeva aktuskontserdil 8. juunil 1994
08.06.1994

Lugupeetavad koosviibijad!


Mul on heameel tervitada Teid Eesti Advokatuuri 75. aastapäeval kui juriidilise professiooni ühe vanima haru esindajaid.

Eestkõneleja mõiste ja pruuk tulid Eestis kasutusele juba XIII sajandil, kui Tallinn kehtestas linnas ja oma sarases Lüübeki linnaõiguse.

Selle taustal on 75 aastat advokatuuri kui institutsiooni arengus mitte just pikk aeg. Need aastad on Eesti Advokatuurile toonud paremaid ja halvemaid aegu, samuti kui meie riigilegi. Isegi kõige mustematel aastakümnetel püüdis advokatuur, ise kättpidi raudus, säilitada õiglust, vabadust ja isikupuutumatust ning oma enam kui piiratud vahenditega ellu viia. Tahaksin uskuda, et igale advokaadile on alati pühaks jäänud niisugused põhimõtted, nagu süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, igaühe õigus erapooletule ja avalikule ärakuulamisele. Iseasi, kas neid kurjuse impeeriumis suudeti realiseerida.

Advokaate on alati iseloomustanud nende kõrge kvalifikatsioon, erudeeritus. Advokaadi töö meenutab mulle ajukirurgi tööd. See on asjatundlik, täpne ja külmavereline.

Kõige selle juures ei saa me üle hinnata advokaadi tegevust. Meie esimeseks ja ülimaks eesmärgiks peab olema õigusteadlik kodanik, kes suudab ise teostada oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi. See ei tarvitse alati lihtne olla. Siis vajab ta advokaadi õigusabi oma inimõiguste ja põhiliste vabaduste piisavaks kaitseks, olgu need siis majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised või poliitilised ja kodanikuõigused. Seda nõuavad ka ÜRO poolt vastu võetud advokaaditöö põhiprintsiibid.

Eestis on käimas ulatuslik kohtureform. See puudutab otseselt ka advokatuuri. Ja ma tahaksin täna siin saalis tänu avaldada nendele inimestele, kes olid otsesed kohtureformi väljatöötajad ning käivitasid ulatuslikud muudatused Eesti õigussüsteemis. Selleks oli ennekõike kolmeastmelise kohtusüsteemi taastamine ning kohtumõistmise seaduste väljatöötamine, mis on viinud Eesti õigussüsteemi Euroopale lähemale.

Meie tänu kuulub endistele justiitsministritele, praegustele vandeadvokaatidele Jüri Raidlale ning Märt Raskile, kes etendasid mootori osa kohtureformis.

Töö aga ei ole kaugeltki lõpule viidud. Kaasajastamist vajavad kriminaalprotsess ning tsiviil- ja majandusõigus. Selle töö juures on hindamatud teie teadmised ja kogemused. Tahaks loota, et advokaatide nõuanded leiavad enam arvestamist kui see on senises riigiõiguslikus praktikas tavaks olnud.

Kuuludes Euroopasse geograafiliselt ja ajalooliselt ei ole me ometi veel Euroopa õigusriikide tasemel. Juristide hulgast on sellele kõige lähemal vahest advokaadid, kes on andnud tõotuse tegutseda igas olukorras vastavuses seaduse ja kutse-eetikaga ning hoida oma ameti väärikust.

Tahaksin rõhutada advokaadi kutseetikat, mille sisu on kõikides demokraatlikes riikides ühesugune. Heade advokaadikommete hulka kuuluvad sõltumatus, lojaalsus ja bona fides.

Advokaadi sõltumatus eeldab sellist riiklikku korraldust, kus advokaadi amet on kaitstud kõrvaliste mõjustuste ja ennekõike poliitilise ja avaliku võimu surve eest.

Sõltumatuse tagatiseks võib olla üksnes advokaatkonna autonoomia. Järelevalve advokaatide üle tooks kaasa moonutatud õigusemõistmise, friseeritud ebaõiguse, mille koledat hinda me kõik värskelt mäletame. Riik peab arvestama advokaaditöö põhiprintsiipe oma seadusandluses ja igapäevases töös ning neid austama. See ei kitsena riiki. See tugevdab riiki. Tõde ja õigus on meie ühine kohustus inimese ees.

Soovin teile ja teie peredele tänaseks tähtpäevaks õnne ja tervist, homseks tööpäevaks, huvitavaid kaasusi ja sädelevaid kohtukõnesid, et võiksime ülehomme usalduslikult toetuda oma õigusriigile.
Inimesed usaldavad teid tingimusel, et lähtute oma töös advokaadi vandetõotusest.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud