Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President Riigikohtu hoone avamisel Tartus 22. juunil 1994
22.06.1994

Lugupeetav Riigikohtu esimees,
lugupeetavad Riigikohtu liikmed,
mu daamid ja härrad!


Riigikohtu avaistungil Tartu Raekojas möödunud aasta 27. mail pidin kurvastusega tõdema, et aktiivsete poliitikute hulgas ei ole enam põlvkondi, kes oma riigitööd oleksid alustanud võimude lahususe tingimustes.

Palusin Teid olla kannatlikud, aga nõudlikud, suuremeelsed, aga järeleandmatud, et tagada võimude lahusus kui demokraatia garantii. Täna võin öelda, et Riigikohus on olnud võimude lahususe garandiks selle väärika suveräänsusega, mille talle on andnud Eesti Vabariigi põhiseadus.

20 kuud riigiõiguslikku praktikat on tõestanud Riigikohtu olulist osa meie riigipraktika taastamisel. Kompetentside jaotus toob igas arenevas demokraatias kaasa ebamugava, kuid enesestmõistetava protseduuri: kokkuleppe mittesaavutamisel lahendavad asjaosalised oma vaidluse kohtu ees.

3. juulil möödub kaks aastat põhiseaduse jõustumisest. Tänaseks on meie vabadel valimistel moodustatud parlament, ametisse nimetatud Vabariigi Valitsus ja toimiv Riigikohus. On ka kõik muud põhiseadusjärgsed struktuurid, kuid siin saalis olen keskendunud täna neile kolmele, sest keskendun parlamentaarse riigi võimude lahususele. Niisiis, meil on kõik põhiseaduslikud institutsioonid olemas. Nende summaks peaks olema RIIK. Kuid oleme paradoksaalse olukorra ees: liidetavad on olemas, aga summat ei ole. Summa on väiksem kui RIIK. Midagi on vahepealt ohtlikult puudu. Kuidas seda puudulikkust diagnoosida? Meil ei puudu põhiseaduslik institutsioon. Meil on puudu midagi seesugust, mida ükski demokraatlik riik oma põhiseadusse ei ole siiani kirjutanud. Meil jääb puudu poliitilisest praktikast, avameelsemalt öeldes poliitilisest kultuurist, järsemalt öeldes demokraatia usaldamisest. See tendents, mis vahel omandab kahjuks praktika piirjooni, avaldub võimude lahususe alahindamises, koguni alavääristamises. See avaldub ühe võimu sekkumises teise võimu kompetentsi. Avaldub ühe põhiseadusliku institutsiooni püüdes haarata endale teise põhiseadusliku institutsiooni ülesandeid.

Mu daamid ja härrad, võimude tasakaalustatus ja lahusus on inimkonna säravamaid üldistusi. Lihtsate sõnadega öeldes tähendab see seda, et võimude tasakaalustatud lahusus on tööjaotus. Ühiskond ja iga tema kodanik toimib seda efektiivsemalt, mida enesestmõistetavamalt ja sõbralikumalt toimib tööjaotus põhiseaduslike institutsioonide vahel. Ja vastupidi: riik jääb verevaeseks ja nõrgaks, põhiseadus väetiks, kui põhiseaduslikud institutsioonid kahmavad endale ja koondavad endasse teiste põhiseaduslike institutsioonide ülesandeid.

Ühe võimu maksimaalne tugevdamine teise arvel võib olla inimlikult mõistetav üksnes poliitilise praktika puudumisel. Sest veidigi pikemas perspektiivis saab selgeks, et see on lühinägelik ja lühiajaline eelis, mis muutub iseenda vastandiks. Riik on summa, riik on tervik. Ühe võimu suurenemine võib järelikult toimuda üksnes teise võimu nõrgendamise ja nõrgenemise arvel. Riigi tugevuse määrab aga tema kõige nõrgem lüli. Mis kasu on võimsast automootorist, kui autol on nõrgad pidurid? Või puudulik rool? Seesugune konstruktsioon on ohtlik autoomanikule ja kaassõitjatele maanteel. Ühel või teisel viisil peaks sellele hoiatavalt viitama meie mõru riigiõiguslik kogemus aastaist 1939 - 1940.

Eesti Vabariigi põhiseaduse isad on püüdnud ajaloo kogemusi arvesse võtta. Nende eesmärk on olnud võimude tasakaalustatud lahutamine seesugusel moel, et iga võim üksikult oleks võrdselt tugev. See on ideaal, millele meie poliitiline praktika on kahetsusväärsel kombel sageli alla jäänud. Kompetentse targalt jaotades tugevdame igat võimu eraldi ja riiki tervikuna. Kuid just Eesti riik, see ainus riik, mis võib tagada igale kodanikule õiguste ja kohustuste tasakaalu inimese eneseteostamise rõõmsa rahulduse ja eesti rahvale terve enesetunnetuse, elulaadi, keele ja kultuuri igikestvuse, lühidalt meie endi riik, meie ühise eneseteostuse ülim eesmärk kipub silmist kaduma ja hajuma.

See seab meile kõigile pedagoogilise lisaülesande. Eesti poliitiline praktika peab olema läbipaistev ja mõistetav igale Eesti Vabariigi kodanikule selliselt, et ta suudaks oma õigusi realiseerida, kõrvale heita populistlikke lubadusi ja anda oma eelistusi lahendustele, mis ei tarvitse alati olla kergemad, kuid mis tagavad õiguskorrale rajatud turvalise Eesti riigi.

Ma ei tarvitse vist rõhutada, kui suur vastutus langeb selles pedagoogilises töös vabale, aga professionaalsele ajakirjandusele. Õppides ise me õpetame teisi. Õpetades teisi me õpime ise.

Demokraatlikus õigusriigi põlevad alkeemikud ja prohvetid kiiresti läbi. Kuid selleks tuleb meil õppida demokraatlikku õigusriiki. Meil kõigil tuleb õppida õppimist.

Avades Riigikohtu uut maja Toomemäel Tartu linnas seome selle sündmusega suuri lootusi Eesti õigusriigi kui riigi taastamisele.

Teie kätte, austatud Riigikohtu liikmed, oleme usaldanud võtme, mis avab eesti rahvale meie kõige olulisema ukse. Selle ukse kaudu astume kui riik õigusriikide perre. Miitingute aeg on möödas.

Tänane päev taastab ka teisel viisil Eesti Vabariiki. Vene ajale oli omane riigi tsentraliseerimine pealinna, pealinna tsentraliseeerimine võimukeskuseks, võimukeskuse tsentraliseerimine poliitbürooks. See idamaine stiil on tundmatu Euroopas ja oli tundmatu Eestis nii enne kui pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal. Eestis ei saa olema provintse selle sõna alavääristavas tähenduses, ja ülikooli linnana on Tartu küll erinevate näojoontega, kuid Tallinnaga võrdväärne.

Ülikooli ja Riigikohtu, vaimu ja õigusvõimu ühitamine Emajõe Ateenas sümboliseerigu kõlbluse, õigluse ja seaduslikkuse sõbralikku liitu kogu Eestimaal.

Tänasest on teil, lugupeetud Riigikohtu liikmed, ilus maja. Nüüd peate siia majja tooma selle vaimu, millele vandusite truudust ametivande andmisel. Kaitsku selle maja katus, veel enam aga teie töö Eesti Vabariigi põhiseadust, seaduslikkust, Eesti õigusriigi igikestvust.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud