Lugupeetavad Õigusteadlaste Päevast osavõtjad,
lugupeetavad siinviibijad!


Juunikuu kestel olen Vabariigi Presidendina kolmel korral pidanud vajalikuks dialoogi õigusriigiga, teiste sõnadega Presidendi kui põhiseadusliku institutsiooni pöördumist õigusteadlaste kui õigusriigi enesetunnetuse poole: Esiteks, Eesti Advokatuuri 75. aastapäeval 8. juunil, teiseks Riigikohtu Tartu hoone avamisel 25. juunil ja kolmandaks, täna, 28. juunil Õigusteadlaste kaheksateistkümnendate päevade avamisel.

Põhjus on teile kõigile arusaadav.

Eesti Vabariigi presidendi ülimaks eesmärgiks on riigi hoidmine. See on võimalik üksnes Eesti õigusriigi kujunemist toetades, kiirendades ja kaitstes.

Esmalt on minu kohus tänada kohtunikke, advokaate, õigusteadlasi, õigusnõunikuid, kõiki juriste, kes on aidanud taastada Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda, püüdnud euroopaliku õiguskorra kive laduda võimalikult "puhta vuugiga".

Teiseks pean tõsiselt rõhutama, et selle töö jaoks on tarvis veelgi suuremat tahet, algatusvõimet, tasakaalukust, sihipärasust ning eelkõige oskust. Demokraatliku riigi taastamine ei ole kerge, pealegi puudub maailmal selleks kogemus. Ometi ei saa edasi minna üksnes katse-eksituse meetodil, vigade paranduse hinnaga. Juristid peavad siin olema teerajajateks ja teenäitajateks, sest õigusriigis, mille keskmeks on vaba inimene, korraldatakse inimeste kooselu ja -tegutsemine põhiseaduse, sellega kooskõlas olevate seaduste ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide raamides. Seadusloome, seaduste tõlgendamine ja rakendamine ei saa toimuda ilma selle ala asjatundjateta-juristideta.

Asjatundlikkus saab alguse juuraõpingutest auväärses Tartu Ülikoolis. Viimasel ajal on noorte ees avanenud ka Euroopa ja Ameerika ülikoolide uksed. Keskmisele ja vanemale Eesti juristide põlvkonnale langeb ümberõppe raske lisakoormus. Ümber õppida tuleb meil kõigil, ka professoritel, olgu nad kodu- või väliseestlased. Suureks abiks on meile olnud informatsioonitulv, mis on meile kättesaadavaks saanud kaasaegsete õigusriikide kohta, seda suurel määral väliseesti juristide abil. Ka täna on mitmed neist siin, et meiega oma teadmisi ja kogemusi jagada, millel on aga oma väärtus üksnes tingimusel, kui kogemused on realistlikult rakendatavad selles enneolematult keerulises realiteedis, mida me nimetame postsovjetlikuks ühiskonnaks.

Sest teadmised ei maksa midagi, kui me ei oska neid rakendada. Seetõttu ongi heameel märkida, et kaks meie juriste ühendavat organisatsiooni, Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts, mis ühendab peamiselt õigusteadlasi, ning Eesti Juristide Liit, mis ühendab peamiselt õigust rakendavaid juriste, tulevad regulaarselt kokku, et saada selgust, kas ollakse õigel teel, kas on õiged meie töövahendid ja -meetodid, mis on just praegu kõige tähtsam lähem siht, millised on need valupunktid, millest mööda vaadata ei saa ega tohi.

Siin meenub 125 aastat tagasi Jakob Hurda poolt esitatud küsimus: "Kudaviisi tuleb meil kallist priiust tõesti kasulikult pruukida?" Hurt jätkab: "Enne kui priiuse pruukimisest rääkida, peame teadma, mis priius ehk vabadus ise on... Prii inimene ei ole mitte see, kes kõigiti oma pääd elab, mingisugusest säädusest, ei inimeselikust ega jumalikust ei hooli, kes seda teeb ja nõvab, mis tema süda ja tuju igakord soovivad. Oleks seesugune inimene prii inimene, siis peaksime tunnistama, et kurjategijad ja hulgused üksinda täiesti priid on." (Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad , Tartu 1939, lk.35).

Tulles tagasi tänapäeva, peame nentima, et isikuvabaduse ja eneseteostuse piirid ei ole paljudele selged ka praegu. Kriminaalkroonika on masendav:

1993 a. registreeriti Eestis 37163 kuritegu, kuritegeliku ründe tagajärjel hukkus 562 inimest. Kuritegevuse tase 10 tuhande elaniku kohta on võrreldes teiste Balti riikidega Eestis kõige kõrgem, tahtlike tapmiste tase kõrgemaid maailmas. Niisugust riiki on eestlasel vastumeelne tunnistada omaks riigiks.

Nende arvude taga ei ole enamasti üksikisikud, vaid kuritegelikud grupid, kellele isikupuutumatus ja -vabadus on täiesti tundmatud mõisted. Peale eelpoolmärgitute on ka Eesti jaoks aktuaalseks muutumas korruptsioon ja ebaaus konkurents. Miks see on nii, võiksime küsida sotsioloogidelt ja pedagoogidelt. Aga eeskätt tuleb seda küsida juristidelt. Teie ülesanne on märgistada hea ja halva, õige ja vale piirid, Hurda järgi - priiuse piirid. Teie, juristide ülesanne on valvata nende piiride üle ning piiririkkujaid seaduses ettenähtud korras ka karistada. Samas tuleb mõelda ka sellele, mida peaks tegema selleks, et inimesed tunnetaksid adekvaatselt vabaduse piire. Au ja väärikus ehk vabadus on inimese mõõdupuu. Vaba saab olla kultuurne inimene. Õigus on osa kultuurist, ta on kultuuri eeldus. Meenutage Vana Testamendi käsulaudu. Õigus eeldab kultuurseid õiguseloojaid ja rakendajaid. Siinkohal ei saa vastu kiusatusele jätkata Jakob Hurda sõnadega. Hurt jõuab järeldusele, et südametunnistust peab toetama seadus. Ta ütleb: "Ja niisuguseid inimeste ehk iseäralisi riigi seadusi on niisama vaja kui kuube, mis kanname, ehk lusikat, misga sööme ja nõnda kui meie kuued jo lambade seljas valmiks ei kasva ja lusikad, ära kaevatud ja voolitud, puude otsast ei kuku, nõnda ei ole ka riigi seadused isenast jo valmid, mõistlikud mehed paevad neid ise veel valmistama... Ja kõrraline ja õnnelik elo ei või seadusteta olla, sellepärast peavad riigi seadused olema ja peab neid täidetama."

Siin saalis on täna eesti õigusteaduse naised ja mehed, kes ilma Hurdatagi teavad, mida ühiskond, mida riik neilt ootab, aga ometi on vaja ka teil taas ja taas kokku saada, et endalt ja oma kolleegidelt küsida, kas on tehtud seda, mida vaja, ning nõnda, kuidas vaja. Hea on tõdeda seda, et neid küsimusi esitavad teoreetikud ja praktikud üheskoos, juristide ühise perena. Teadlasena on jurist seotud objektiivsusega, mida tagavad tema poolt kasutatavad teaduslikud meetodid. Seetõttu on teil ka märkimisväärne mõju seaduste koostamisele ja nende tõlgendamisele. Väga oluline on aga ka see, et just teadlased kujundavad õigussüstemaatikat, loovad tervikliku pildi õiguse üksikutest alaosadest, ilma milleta ei ole praktikas võimalik seaduste järjekindel kohaldamine.

Lubage, et Vabariigi President kui üks meie seitsmest põhiseaduslikest institutsioonidest juhib teie tähelepanu viiele probleemile, mis minu tööpraktikas on ehk kõige valusamalt silma hakanud.

1. Seaduste väljatöötamine ei ole viidud süsteemi, puudub õigusaktide ettevalmistamise üldine skeem. Seetõttu seadused sünnivad mitte niivõrd loogilises järjestuses, kuivõrd vastavalt autorite kollektiivide valmisolekule. See omakorda tingib üksikute sätete vastuolulisuse ja seaduste omavahelise ebakõla.

2. Seaduste täitmise protsessi tuleb juhtida. Seda me teeme halvasti. Rakenduslikud sätted on puudulikud. Seadused on sageli olemas, kuid imestame, et need ei toimi või neid ei täideta.

3. Seadustes on klauslid:" Vastutab seaduses ettenähtud korras". Vastav kord on enamikel juhtudel sätestamata. Seadused ei sätesta vastutust nende täitmata jätmise eest.

4. Seaduste täitmise üldine järelevalvesüsteem ei toimi. Prokuratuur tegeleb üksnes uurimisorganite, kinnipidamiskohtade ja politsei valdkonda kuuluvate küsimuste järelevalvega.

5. Oleksin seadusloojatele tänulik, kui seaduseelnõuga koos esitatakse seadusandjale ka seaduse eelarve. Teiste sõnadega analüüs, kas me ühte või teist seadust suudame ellu rakendada. Kui seadus jääb üksnes paberile, diskrediteerib ta õigusriiki ka siis, kui tegemist on ideaalse seadusega.

Meie õigusteaduste olukord ei ole veel kiita, ta ei täida kaugeltki kõiki vajadusi. Kuid õigusteadus ei ole mingi erand. Eesti riik on teaduse kahetsusväärselt unarusse jätnud. See viga tuleb parandada. Teadlastele tuleb luua motivatsioon ka materiaalses mõttes.

Kõigile juristidele on nende töö peamiseks motivatsiooniks töö põhieesmärk ise - õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste kaitse. See ongi Eesti Vabariigi suveräänsuse ja rahvusliku julgeoleku eeldus.

Soovin teile selleks jõudu ja loodan, et tänane ja homne päev aitavad teil lihvida oma tegevuse nurgakivisid, milleks minu arvates on lojaalsus, eetilisus, õiglus, kompetentsus, ja Juhan Smuuli lemmiksõnaga madal valulävi.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele