Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

President Lennart Meri President Nursultan Nazarbajevi auks korraldatud pidulikul lõunal Kadriorus 8. augustil 1994
08.08.1994

Kõrgesti lugupeetav president Nazarbajev,
mu daamid ja härrad!


Olin sügavasti liigutatud, et tsiteerisite oma lauakõnes eesti luulet. Lubage sellest alustada, sest tahan kõnelda poliitikast: poliitiline realiteet on see, et meie maailm moodsate telekommunikatsioonidega on McLuhani sõnu kasutades muutunud väikeseks külaks. Väikeses külas ükski seeme ei lähe kaduma. Luuletuse, millega nii kaunilt ja täpselt lõpetasite oma kõne, leidsite Eesti luuleantoloogia kasahhikeelsest väljaandest, mille algatasin mina. Kuid selle väljaande eripära seisneb selles, et geograafiliselt kaugel, vabadusvõitluselt lähedasel Kasahhimaal saime Eesti kirjanduskultuuri iseseisvat perioodi aastail 1918 kuni meie maa okupeerimiseni esitada iseseisva peatükina, mida jätkas Eesti kirjandus eksiilis. Niisiis on raamatu koostajad, kirjanikud Ain Kaalep ja Ly Seppel Eesti riigiõiguslikke aluseid Kasahhimaal suveräänselt kajastanud ammu enne seda, kui Eesti võitis tagasi oma iseseisvuse, mille ta oli kaotanud Nõukogude okupatsiooni läbi 17. juunil 1940. Ning et punkti panna sellele poliitilis-kirjanduslikule manifestatsioonile: eestlased ei unusta eales, et meie kasahhi sõbrad alustasid oma kirjandusdekaadi Eestis Hendrik Visnapuu luulega. See mees heastas luules meie vabadusvõitlust ja on tänaseks maetud kaugel oma kodumullast, Ameerika Ühendriikides, kus kõigil neil süngetel aastakümnetel on lehvinud sinimustvalge Eesti Vabariigi rahvuslipp, mida Teil, ekstsellents, oli võimalus esmakordselt näha oma kaunis pealinnas Almatõs Eesti Vabariigi töövisiidi aegu selle aasta kümnendal juunil.

Kasahstani Vabariik on jõulise sammuga astunud rahvusvahelisse ellu. Teisiti see ei saagi olla. Kasahhi Vabariik on pindalalt maailma suurimaid ja loodusvaradelt maailma rikkamaid riike. Eesti ei pea meid lahutavat vahemaad tõkkeks koostööle, - koostööd ei taksitanud vahemaad juba iidse Siiditee aegu. Majandusliku ja kultuurilise koostöö kõrval oleme eriti huvitatud ühiste eesmärkide täpsest sõnastamisest julgeolekupoliitika ja rahvusvaheliste suhete vallas. Jälgides Teie rahvusvahelist tegevust, härra President, ei kahelnud ma hetkekski, et võime Teid lähiaegadel vastu võtta oma tuhandeaastases pealinnas. Teie paatoseks on Marco Polo töö jätkamine, Kasahstani avamine maailmale.

Eesti tahab ja suudab olla Teile väärikaks partneriks. Kasahstani geopoliitilisel asendil on omad eelised ja taamused. Asute Euraasia hiigelkontinendil vete lähedal, ja see on hea, sest jõuväljad läbivad paratamatult Kasahstani. Asute Euraasia hiigelkontinendi naba lähedal, mis paratamatult toob kaasa ohtu isoleeruda suurte naabrite vahel ja varjus. Vastuseisude aeg on möödas, kuid vastuseisude umbrohu seeme ei ole hävitatud. Eesti on oma julgeoleku ehitanud integreerumisele meie lähinaabritega Põhjalas, meie ultuurikoduga Euroopas, meie tänapäeva rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille tõhusus on paraku liiga sageli olnud liiga väike, - traagiliselt väike, kui meenutada Jugoslaaviat, Rwandat või kasvõi balti riikide viiekümneaastast okupeerimist, mille tagajärgi meie rahvas praegu nii tarmukalt kõrvaldab.

Eesti oma suurepäraste ühendusteede, oma aktiivsete rahvusvaheliste suhete, oma sajandite pikkuse Euroopa õigustraditsiooniga näeb seepärast võimalusi tegusaks koostööks Kasahstaniga kõigis valdkondades. See koostöö ei rajane asjaolul, et meie rahvad on olnud pikki aastaid koloniseeritud sama suurriigi poolt. Täna on aeg vastasseisudest kaugemale vaadata ja tulevikku kujundada. See koostöö, härra President, rajaneb meie ühistel eesmärkidel säilitada ja kindlustada oma iseseisvust, oma rahva ja oma kultuuri igikestvust, rahu ja koostööd nii Läänemere kui Kaspia mere, Araali mere ja Balhaši kallastel.

Eesti hindab kõrgelt Teie algatatud Euraasia Liitu.

Lubage selle õilsa eesmärgi nimel tõsta klaas teie terviseks, President Nazarbajev, ja teie isikus kogu Kasahstani rahva terviseks, teie riigi õnne, arengu ja puutumatuse terviseks!

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud