Lugupeetud Eesistuja!
Mu daamid ja härrad!


1.

Mul on hea meel, et möödunud suvel võtsin osa Pro Baltica Forumi loomisest. Soome ja saksa intellektuaalse ja majandusliku potentsiaali osavõtt esiteks Balti riikide eneseleidmisel ja teiseks nende integreerumisel Euroopasse vastab meie kõigi huvidele. Pean silmas riike, sest see loob stabiilsuse taassündinud Kesk-Euroopa põhjapoolsemas regioonis; pean silmas eraettevõtlust, sest dünaamiline aeg on Eesti ja Soome geopoliitilisele asendile andnud tähtsuse, mis on võrratult suurem kui ajaloolise Hansa hiilgepäevadel. Ning kolmandaks pean silmas Soome ja Eesti kultuuriloomingut, mis paradoksaalsel kombel Euroopaga integreerudes Euroopast näiliselt eemaldub: regionaalsete identiteetide tugevnemine on Euroopa integratsiooni pöördkülg. Saksamaal on praegu enam Saksamaid, kui pärast Bismarcki. Poltide ja mutrite ühtne standard on eeldus kultuuride, - luule, muusika, arhitektuuri, maastike erinevuste igatsemisele ja hindamisele. Elekter sünnib vastaspoolustest. Vastaspooluste pingeväljas genereeruvad uued ideed. See on sünergeetiline ime, kuid imedest räägime siis, kui kõneleme kultuurist.

2.

Aeg-ajalt õnnestub mul presidendi nahast välja astuda ja iseennast, oma kodumaad ja Balti riike kõrvalt vaadata. Pilt on lõbus, aga ka tragikoomiline, kui jälgida Balti riikide endi integreerumist. See on tänaseni retooriline sõnaharjutus. Kõik kolm tahavad integreeruda Euroopasse. Pea ees vette hüpata nagu ürgookeani toitvasse puljongisse. Ja alles Euroopa soojas emakõhus omavahel integreeruda. Via Baltica, see lühim tee Euroopasse on muutunud iseenese karikatuuriks. Eesti-Läti ja eriti Leedu-Poola piiril ootavad veoautod kuni kolm päeva piiriületamist. Kolm päeva on seitsekümmend kaks tundi, teiste sõnadega sihtpunktid nagu Berliin või Frankfurt on nihkunud meie kaupadele Kilimandzaaro lumise tipu taha. Kohtumisel Läti presidendi Ulmanisega augusti algul ja kohtumisel president Brazauskase ja Ulmanisega Balti Presidentide nõukogul 27. augustil osutasin ülesandele: Balti riikide omavaheline integreerumine on conditio sine qua non meie integreerumisele Euroopasse. See on mu esimene tees.

Teine tees: Balti integreerumine peab toimuma kõigil hierarhilistel tasanditel alt üles: kohalikud omavalitsused; poliitilised erakonnad; eraettevõtlus; seadusandluse ühtlustamine seadusandja tasandil ning rakendamine täidesaatja tasandil; ning ühtse majandusruumi ja rahvusliku julgeolekuruumi kui eesmärgi püstitamine ja esindamine presidentide tasemel.

See kõik on juba olnud ja retoorika oht on ka praegu suur. Seepärast on vältimatu kõigile ühtviisi raske kolmas tees: tööjaotuse optimiseerimine Balti riikide vahel. Meil on kohustus õppida ajaloost. Nädal enne Balti riikide okupeerimist kirjutas mu isa ajakirjas "Revue Baltique": Balti majandused on konkureerivad ega mitte komplimenteerivad, mistõttu koostöö on minimaalne.

Kui me ajaloost ei õpi vigu ennetama, kordab ajalugu iseennast.

3.

Rahvuslik julgeolek ja regionaalne stabiilsus toetub ühistele huvidele, ühised huvid ühisele majandusele. Majanduse vereringeks on kivikirvest alates olnud energeetika ja moodsal ajal on see vereringe omandanud torujuhtmete või elektrijuhtmete kuju.

Ühtne energeetiline süsteem on Balti riikide omavahelise integreerumise eeldus ja ühtlasi eeldus ning parim stardipaik integreerumiseks Euroopaga. Jättes eesti elektriekspordi praegu kõrvale, tahan teie tähelepanu pöörata Põhja-Lõuna maagaasi torujuhtmestikule, Põhja-Lõuna projektile.

See algab Põhjamerest, edaspidi ka Barentsi merest, suundub läbi Rootsi ja Soome Baltikumi, lülitab endasse Läti hiiglaslikud looduslikud gaasihoidlad ja ühineb lõunas Kesk-Euroopa gaasivõrguga. Täiendagem seda tööjaotusega elektri tootmises ja naftasaaduste töötlemises. Ühendagem projekti Venemaalt tuleva gaasijuhtmega: nii moodustub tasakaalustatud ja stabiilne energiasüsteem. Kolme Balti riigi presidendid kiitsid oma k.a. 27. augusti kohtumisel selle projekti heaks.

Esmakordselt kõnelesin Põhja-Lõuna projektist maikuu algul oma visiidil Poolasse peaminister Suchotskaga, kes ilmutas selle vastu suurt huvi. Mõne nädala eest kinnitas Dresdeni panga juhatus Hr. Walteri kaudu, et pank meeleldi uuriks rahvusvahelise finantskonsortsiumi loomist selle projekti realiseerimiseks. Julgeolekupoliitiliselt rõhutaksin, et Põhja-Lõuna projekt tasakaalustab meie senist sõltuvust Venemaast. Järelikult võime pakkuda hoopis aktiivsemaid koostöövorme Vene ettevõtjatele, kes oleksid huvitatud maagaasi vedeldamisest ja ekspordist Läände mõne Balti terminali kaudu. Senised pinged asenduksid tasakaalustatud koostööga kõigi nelja ilmakaare vahel.

Mul oleks hea meel, kui Pro Baltica Forum sellest aktiivselt osa võtaks.

Põhiküsimuseks on prioriteetide ja nende realiseerimise teede määramine. Mulle tundub, et me peaksime praegu pearõhu panema selliste projektide läbitöötamisele, mis on strateegilise iseloomuga ja määrava tähtsusega regiooni majanduslikule integratsioonile. Selline integratsioon võib soodsa poliitilise olukorra puhul haarata ka Peterburi ja selle ümbrust ning Kaliningradi (Königsbergi).

Väga oluline on transpordi projekt. Lisaks Via Baltica automagistraali ja sellega seotud infrastruktuurile peaks ta käsitlema ka sadamate spetsialiseerumist ja väljaehitamist. Ma ei mõtle mitte ainult Tallinna Reisisadamat kui Via Baltica küsitavat alg- või lõpp-punkti Baltikumis, vaid ida-lääne ja põhja-lõuna suunalise re-ekspordi kaubasadamaid. Nende hulgas on oma asendilt eriti soodus Paldiski, mis Vene vägede poolt mahajäetuna on praegu armetus olukorras.

Ka Baltikumis ehitatud lennuväljad peavad leidma ratsionaalset kasutust rahvusvahelises reisijate ja kaubaveos.

Nendele projektidele lisanduvad side- ja telekommunikatsioon. Sellistele kogu Baltikumi haaravatele regionaalsetele projektidele võib kergemini kui kitsamatele projektidele leida finantstuge Maailmapangalt ja Euroopa pankadelt ja fondidelt. Alustada tuleks raha leidmisega lähteülesannete koostamiseks, rahvusvaheliste konkursside väljakuulutamiseks ja majanduslike põhjenduste koostamiseks. Regionaalsed projektid muidugi ei välista toetusi väljaõppele, teadusele, ajaloo- ja kultuurimälestistele.

4.

Rahvusvahelise, Eesti ja Balti majandus- ja teaduspotentsiaali ühendamiseks olen otsustanud ellu kutsuda Baltic International Institut'i. Esialgu võtan tööle ühe vastutava sekretäri ja sean eesmärgiks paar korda aastas kokku kutsuda kümme kuni kakskümmend inimest, kes moodustaksid think-tanki. Olen ühendust võtnud oma sõpradega Põhjala riikidest, aga ka Saksamaalt, Ühendriikidest ja Venemaalt. Oleksin õnnelik, kui Pro Baltica Forum sellest uuest struktuurist aktiivselt osa võtaks. Baltic International toodab ideesid, teie valite neist sobiva või naerate meid välja. Integreerumiseks me vajame võrdselt Teie kuiva asjatundlikkust ja teie huumorit. Think tank vajab mõistagi ka head õlut, kuid seda pakume Saku õlletehasest, mis on praktiline ja maitsev näide integratsiooni võludest, ohtlikult maitsvatest võludest.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele