Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President Lennart Meri Ankaras 07. detsembril 1993
07.12.1993

Härra President,
Ekstsellentsid!


Kõigepealt lubage mul südamlikult tänada teid kutse eest külastada Türgi Vabariiki.

Eesti ja Türgi sõlmisid diplomaatilised suhted oma riikide vahel ligi 70 aastat tagasi, aastal 1924. Ometi on see esimene Eesti Vabariigi presidendi külaskäik Ata Türgi kodumaale. Te teate, härra president, et põhjuseks ei ole olnud Eesti Vabariigi passiivsus. Põhjuseks oli Eesti Vabariigi okupeerimine Nõukogude Liidu poolt Teises maailmasõjas. See okupatsioon lülitas pikaks ajaks Eesti Vabariigi välja rahvusvahelisest elust faktiliselt, kuid mitte juriidiliselt. Meil on hea meel, et Türgi Vabariik oli esimeste hulgas, kes taastas oma diplomaatilised suhted Eestiga juba 3. septembril 1991.

Eeloleva riikliku visiidi ajal me kavatseme arutada esiteks Eesti - Türgi vahelisi bilateraalseid suhteid, teiseks Euroopa julgeoleku probleeme ning kolmandaks regionaalseid probleeme.

Mul on rõõm märkida, et Eesti ja Türgi vahel ei ole lahendamist ootavaid probleeme. Vastupidi, Eesti ja Türgi suhteid iseloomustab meie huvide kokkulangevus poliitikas, majanduses ja kultuurilises koostöös. Selles seoses teeb mulle erilist heameelt võimalus allakirjutada Sõpruse- ja koostöö leping. See on jätkuks seitsme aastakümne eest sõlmitud sõpruslepingule. See on ühtlasi avalöögiks tulevastele lepingutele, mis korrastavad meie majandussuhteid, kaubandussuhteid ja kultuurisuhteid. Viimased ei ole nõukogude okupatsioonist hoolimata kunagi katkenud, - viitaksin kasvõi eesti professori Adolf Partsi viljakale tegevusele Ankara ülikooli füüsikalise keemia instituudi juhtimisel, või ka meie lingvistide koostööle, või kasvõi moodsa türgi kirjanduse tõlkimisele ja avaldamisele Eestis.

Hoopis murelikumaks häälestab mind probleemide pundar, mis on seotud Euroopa julgeolekuga ja mehhanismidega, mis peavad tagama Euroopa riikidele, olgu väikestele või suurtele, stabiilsust ja rahu. Siin on probleeme, mis ootavad aktiivset arutamist ja kiiret lahendamist. Enamuses tulenevad nad maailma viimase koloniaalimpeeriumi, Nõukogude Liidu lagunemisest ja mõnede mõjuvõimsate vene poliitiliste jõudude katsetest maailma viimast koloniaalimpeeriumit moderniseeritud kujul taastada. CSCE välisministrite äsjasel konverentsil Roomas pidime kahetsusega kuulma Vene Föderatsiooni "lähivälismaa doktriini". Selle kohaselt on maailmas piirkondi, kuhu Vene Föderatsioon jätab enesele õiguse oma relvajõudusid saata oma "rahvuslike huvide" kaitseks. Oleme Türgi Vabariigile, aga ka Kanadale, Ukrainale, Lätile, Norrale, Poolale ja paljudele muudele partneritele siiralt tänulikud, et seesugune sajandi algusaastatele iseloomulik "kahuripaadi poliitika" Rooma välisministrite konverentsi poolt tagasi lükati. Väikeriigina on Eesti siiralt huvitatud stabiilsest julgeolekust ja kavatseb kannatlikult viimistleda mehhanismi, mis seda efektiivselt tagaks. Kuid 20. sajandi lõpul on ka suurriikidel aeg mõista, et julgeoleku parimaks garandiks on demokraatlik riigikord, mis iseenesest välistab neokolonialistlikud ambitsioonid.

Kolmas probleemidering, - regionaalsed küsimused - huvitavad meid juba Eesti ja Türgi sümmeetrilise asendi tõttu: Eesti kuulub 1991. aastast Balti mere riikide nõukokku, Türgi on ellu kutsunud mõni kuu hiljem Black Sea Cooperation Council'i. Mõlemad struktuurid on seni eeskätt edendanud majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Meile tundub, et majanduslik koostöö on juba iseenesest soodus alus umbusu lammutamiseks ja usalduse kasvatamiseks. Balti meri põhjas ja Must meri lõunas on geopoliitilised kristallisatsioonituumad. Mind huvitaks väga Põhja-Lõuna, Balti-Musta mere ehk Eesti-Türgi koostöötelje kavandamine. Balti regiooni ja Musta mere regiooni sidemed ja ühishuvid on sajanditevanused. See kõneleb geopoliitilise loogika elujõulisusest, ehk, teiste sõnadega: loodus ise, ja meie ajalookogemus on loonud soodsad eeldused Eesti ja Türgi koostööks. Sellest võidavad meie rahvad, sellest võidab rahu ja stabiilsust janunev Euroopa.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud