Lugupeetav Riigikohus,
lugupeetavad Eesti Vabariigi kodanikud!


Seitsmekümne viie aastase Eesti Vabariigi uusimas ajaloos tahan esile tõsta kolm sündmust.

1992. aasta 5. oktoobril kogunes üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel valitud Riigikogu oma esimesele istungile. Sellega oli konstitueerunud seadusandlik võim.

Sama aasta 8. oktoobril nimetasin peaministri kandidaadiks Mart Laari, ülesandega moodustada Vabariigi Valitsus, kes andis 22. oktoobril Riigikogu ees ametivande. Sellega oli konstitueerunud täidesaatev võim.

Minu ettepanekul nimetas 8. detsembril Riigikogu ametisse Riigikohtu esimehe, kelle ettepanekul ametisse nimetatud Riigikohtu liikmed on kogunenud täna, 27. mail Tartu Raekotta oma esimesele istungile. Sellega on konstitueerunud kolmas võim, kohtuvõim.

Tänaseks on meil alusmüür Eesti Vabariigi kui demokraatliku õigusriigi ülesehitamiseks. Minu ülesanne Eesti rahva ja teie ees on selle enesestmõistetava tõsiasja rõhutamine, et nimetatud kolm sündmust seisavad oma kaalukuselt üksteise kõrval nii, nagu seisavad võrdsed võimud võrdsete kõrval. Tahaksin olla võimalikult täpne oma sõnavalikus ja seepärast selgitada, et alusmüür eelmises lauses oli kujund, mis kätkeb endas vasturääkivuse võimalust. Alusmüür on ühtne. Ta võib, sõltuvalt oma tugevusest, võrdse eduga kanda rehielamut või pilvelõhkujat. Seadusandja, täidesaatja ja õigusvõimu tugevus, erinevalt alusmüürist, sõltub nende lahususest, võimude klassikalise lahususe printsiibist ja selle printsiibi kõrvalekaldumatust rakendamisest. Selles mõttes on demokraatlik õigusriik nagu kolme jalaga taburet, vabandage seda kohmakat, ometi täpset võrdlust. Täpselt seepärast, et kolmele jalale toetuv taburet ei logise. Ja alles nüüd söandan lisada, et need kolm teineteisest lahutatud ja seepärast võrdset võimu toetuvad ühele kindlale alusele. Selleks on Eesti Vabariigi Põhiseadus, möödunud aasta 28. juunil Euroopa nõudliku pilgu all Eesti rahva poolt suure häälteenamusega vastu võetud ja möödunud aasta kolmandal juulil jõustunud õigusriigi alus.

Lugupeetavad Riigikohtu liikmed!

Tänast riiklikku ehitustööd on sageli võrreldud meie vanaisade tööga Vabadussõja aastail ja sellele järgnevail aastail. Eritlemata lähemalt niisuguse võrdluse paikapidavust või -pidamatust, tahan alla kriipsutada ühte eripära: Enesemääramise sümboolsel hetkel 75 aastat tagasi astus Eesti rahvas oma suurima riigiõigusliku sammu, kuid õigusriiklikult liikus ta õigusriigist õigusriiki, ületamata lävepakku. Täna on olukord põhimõtteliselt erinev. Nõukogude totaalne süsteem asendas õiguse võimuga, õigusteaduse võimuteadusega. Teisisõnu: riiklikus ehitustöös me astume täna õigusvaakumist õigusriiki.

Oleks naiivne näha õigusvaakumit üksnes okupatsiooniaegsetes seaduskoodeksites. Totaalse riigi ründeobjektiks oli eelkõige Inimene ise, tema suveräänne mõtlemisvõime, kultuuri kaudu pärandatud oskus eristada head kurjast või valmisolek isiku õigusi tasakaalustada isiku kohustustega. Sedamööda kuidas me tänase õigusriigi piire hakkame laiendama ja neid kindlustama, taganeb õigusvaakum viimsete barrikaadide taha, milleks on inimese räsitud mõistus ja inimese muljutud süda. Tahan öelda, et raskete riigiõiguslike kohustuste kõrval lasub teie õlgadel niisama raske ja niisama imperatiivne pedagoogiline kohustus talutada Euroopalikku õigusteadvusse kättpidi tagasi Inimest ennast, iseäranis postsovjetlikku inimest, kes totalitaarset režiimi ausalt vihates on valmis totalitaarsete vahenditega võitlema totalitaarsuse vastu. Eesmärk, kuitahes õilis, ei pühitse abinõud. See on demokraatliku õigusriigi esimene ja vahest seepärast ka kõige raskem õppetund.

Täna, 27. mail, üksteist kuud pärast Põhiseaduse jõustumist astub Eesti Vabariik käesoleva istungi kaudu tagasi Euroopa õigusriikide ritta. Meie poliitikute hulgas ei ole kahjuks enam põlvkondi, kes oma riigitööd oleksid alustanud võimude lahususe tingimustes. Olge kannatlikud, aga nõudlikud, olge suuremeelsed, aga järeleandmatud. Võimude lahusus on demokraatia garant, Riigikogus on võimude lahususe garant. Tänasest peale on Eesti Vabariik kui õigusriik teie kätes: hoidke teda, kaitske teda, täiustage teda selle suveräänse sõltumatusega, mille on Riigikohtule andnud Eesti Vabariigi Põhiseadus.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele