Kaitseväelased!


Eesti Vabariik on liikunud kiirete sammudega edasi oma riigivõimu, majanduse, hariduselu, rahvusvaheliste sidemete ja kaitsevõimu taastamisel.

Täna oleme jaanipäeva eel kogunenud Vabaduse platsile, et sisse õnnistada Kalevi Üksiku jalaväepataljoni ja Üksiku vahipataljoni lipud ja need teile üle anda.

Juhtigu nad teid töös ja õppuses, rahupäevadel ja raskematel päevadel, kui meil tuleb oma käitumisega tõestada, et eesti sõduri sõnad ei lähe tegudest lahku.

Hoidke oma lippu nagu oma isamaad. Pühadus, mis siia väljakule laskus, jääb edasi elama teie südametesse ja teie lippudesse.

Siia kogunedes olid meil lipukangad, lipuvardad ja naelad. Lipukanga õnnistamine muutis riidekanga Eesti Vabariigi võrdkujuks. Nüüd elab teie lehvivas lipus meie isamaa, meie rahvas, iseäranis aga meie rahva kindel tahe seista oma isamaa, oma laste, oma töö ja tuleviku eest.

Koondage siin platsil ja edaspidi neisse lippudesse oma tahe, oma distsipliin ja oma truudus, nii nagu neisse lippudesse on nüüd koondunud Eestimaa pilgud, kogu Eestimaa, meie ainus isamaa.

Pidage meeles, et teie tahtest ja distsipliinist sõltub Eesti rahvusvaheline maine. Väikeriik on ainult siis tugev, kui ta tegutseb üksmeelselt ja arukalt, kui ta äratab usaldusväärsust niihästi oma lähemate naabrite kui kaugemate partnerite hulgas.

Meie ühine tahe, truudus ja distsipliin on relvadest tugevam ja sunnib järelikult relvad vaikima.

Neis lippudes lehvib Eesti rahva tahe. Eesti rahvas on näidanud läbi sajandite, et ta tahab iseseisev olla. Nüüd tuleb meil oma tahtega tõestada, et me oskame iseseisvad olla.

Lipud, mis ma nüüd teie kätesse usaldan, on Eesti võrdkujud. Oleme korduvalt tõestanud oma valmisolekut kaitsta Eesti vabadust surma hinnaga. Kuid lipp on enam kui surm: lipp on meie tahe elada, et elaks Eesti, et Eesti elaks väärikalt ja võrdõiguslikult Euroopa rahvaste väärikas peres.

Härra kaitseminister, palun ette lugeda lipudiplomite tekstid.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele