Homme möödub 70 aastat Eesti kutselise piirivalve loomisest. Lubage selles seoses meenutada lugupidamisega neid mehi, kes valvasid Eestimaa piire aastatel 1922-1940, ja tervitada Teid, kellele eesti rahvas on usaldanud oma piiride valvamise 1990. aastast alates. Vanema põlvkonna jonn, arukus ja visadus olgu eeskujuks meie 1100 tegevteenistuses ajateenijale ja 300-le ohvitseri ja kaadriohvitseri kohusetäitjale.

Rohkem kui pool sajandit ei olnud meil võimalik oma riigipiiri kaitsta. Eesti mehed said kaitsta ainult oma kodu, eesti naised oma kodukolde puhtust. Nüüd on õigus ja kohustus meil jälle seista piiril. Eesti piirikaitsest võrsub Eesti maa ja rahva turvatunne, mis on meile vajalik oma riigi ülesehitamiseks, majanduse taastamiseks, õiguskorra jaluleseadmiseks, inimõiguste garanteerimiseks kõigile Eesti Vabariigi kodanikele. Peame suutma öelda: seal, kus algab piir, algab Eestimaa. Peame veelgi enam tahtma, nimelt: seal kus algab piir, algab õigusriik. Algab see Eestimaa, mida noored ei ole näinud. See riik, kus pimedaid tänavaid ei kardetud, kus hädasolijale ruttasid kümned appi, kus elas ühe katuse all õigus ja kohustus, kindlustunne ja abivalmidus.

Neid sõnu ütlen ma päev pärast seda, kui naaberriigi president, Vene Föderatsiooni president Boris Jeltsin on ühepoolselt peatanud Nõukogude vägede väljaviimise Eestist, mis on täielikus vastuolus Helsingi lõppnõupidamise lõppaktiga. Ma vastasin eile president Jeltsini otsusele ja mainin seda praegu üksnes juubelipäeva seoses: Eesti piir ei ole mitte kellegi vastu sihitud. Ta peab tagama rahu ja stabiilsuse Põhja-Euroopas, peab tõkestama kuritegevuse, narkomaania, salakaubanduse. Niisiis vastab tugev piir mitte üksnes Eesti, vaid ka Venemaa, Soome, Rootsi, Läti ja kõigi meie Läänemere riikide ühtsetele huvidele.

Selles suunas me töötame. Selleks on Teile, piirikaitsjad, vaja relvi, talveriietust, aga eelkõige andumust oma isamaale ja puhast südametunnistust. Teie kätesse oleme usaldanud oma kõige kallima vara: Eesti tuleviku. Hoidke seda nagu oma pruuti, meie lapsi, meie ühist tulevikku.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele