Vene väed CSCE kontrolli all Eestist välja


Härra eesistuja,

Uue Euroopa loomisega ühtaegu tuleb meil luua uut eurooplast. "Hier sitz ich und forme Leute," on selle kohta ütelnud eurooplane Goethe. Kui me seda ei tee, on meie sõnad tühi tuul.

Selleks on CSCE-l nüüd esimesed tööriistad. Ka pean silmas CSCE organisatsioonilisi struktuure ja uuest poliitilisest realiteedist dikteeritud põhimõtet "Konsensus miinus üks".

Printsiip "Konsensus miinus üks" on Eesti silmis vältimatu, kui me tahame Euroopa tunnuseid süvendada ja laiendada väljapoole Islandi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja teiste maailma vanimate parlamentide mõjupiire. Meil kõigil on värskelt silmade ees meie abitus lahendada Kroaatia või Karabahhi konflikti. Seepärast pöörab Eesti Vabariik teie tähelepanu preventiivsete abinõude kasutamisele, mida "Konsensus miinus üks" nüüd esmakordselt võimaldab.

Preventiivsete abinõudena näeme esiteks poliitilisi vahendeid, mis lubavad stabiilsust tugevdada piirkondades, kus esineb ebastabiilsuse süvenemise oht; teiseks - vaatlejate saatmist probleemipiirkondadesse enne, kui tekib vajadus sinna saata rahukaitsejõudusid; ning kolmandaks rahukaitsejõudude rakendamist enne, kui konflikt eskaleerub. Lühidalt, peame alati ü h e s a m- m u v õ r r a e n n e t a m a n e g a t i i v s e i d p r o t s e s s e. CSCE-l on selleks küllaldaselt moraalset kaalu ja nüüd ka küllalt poliitilist tahet, kui retoorikat, mida "Frankfurter Allgemeine Zeitung" on nimetanud CSCE hiina keeleks, pidada poliitiliseks tahteks. CSCE ilmutas poliitilist tahet juba veebruaris 1991 La Vallettas vastuvõetud dokumendis "Principles for Dispute Settlement and Provisions for a CSCE Procedure for Peaceful Settlement of Disputes". CSCE ei ole enam külma sõja lapsena sündinud protsess, vaid kolme maailmajagu hõlmav julgeolekustruktuur, mis on paindlikult kohanenud uue poliitilise realiteediga.

Veelgi suuremat paindlikkust on ilmutanud NATO ja Euroopa Ühendus, samuti külma sõja lapsed, kes on ammu oma lapseriietest välja kasvanud. Nii sündis Põhja-Atlandi Koostöönõukogu, mille üks asutajaliige on Eesti Vabariik, nii on sündinud ja sünnivad regionaalsed ühendused. Neid tuleb aina juurde. Meie masinakirjutajad hakkavad veelgi kiiremini kirjutama, oraatorid kiiremini kõnelema. Ja kogu meie heast tahtest hoolimata on iga siin saalis istuja kohta tänaseks valatud vähemasti üks ämbritäis sooja inimverd.

Härra eesistuja, ekstsellentsid, mu daamid ja härrad, me oleme endiselt abitud. Niisama abitud, nagu oli tema ekstsellents salanõunik Goethe.

Ja kui mu austatud sõber Läti välisminister kõneles CSCE sümboolsest tagasitulekust oma hälli Helsingisse, linna, mida ma armastan nagu teist kodulinna, tahaksin mina kasutada brutaalseid sõnu. Meist endast sõltub, kas me praegu viibime CSCE uuestisünnil või CSCE matustel.

Ma julgen kasutada neid sõnu, sest paljudes sõnavõttudes ma tajusin sedasama muret, tõsi küll viisakamas vormis, CSCE hiina keeles.

Eesti, nagu juba ütlesin, seab esikohale preventiivse mehhanismi. Ja teravamalt kui teie, mu sõbrad, teab Eesti, et meil puudub selleks raha. Seepärast tahaksin kõigepealt endalt, seejärel teie käest küsida: mida teha?

Härra eesistuja.

Meil on juba praegu olemas kõik detailid, millest saab kokku monteerida võimsat ja efektiivset mootorit. Ta ei ole kokku monteeritud. Detailid vedelevad meie töökojas, meie kitsaks jäänud maailma neljas nurgas. Meil, kui lubate nii öelda, on NATO, Euroopa Ühendus, Lääne-Euroopa Unioon, Põhja-Atlandi Koostöönõukogu ja tervet maailma sinise taevana kattev ÜRO. Eraldi võttes ei ole ükski neist täiuslik. Aga koos?

Kokku monteerituna võib sellest sündida puuduv mootor ehk see suurejooneline visioon, mida Roland Dumas eile nimetas Suureks Euroopaks, mille alusmüürina mu prantsuse kolleeg nägi meid kõiki ühendavat lepingut ja mille tekstis mina näen Eestile, Lätile ja Leedule nii olulist artiklit, mis sätestab võõrvägede väljaviimist riikidest, kes võõrvägesid ei ole kutsunud: ma pean silmas, nagu te mõistate, Teise maailmasõja pärandina Eestis, Lätis ja Leedus paiknevaid, kuid Vene Föderatsiooni jurisdiktsioonile allutatud 200 000 meest, kellest me oleme viiskümmend aastat tahtnud vabaneda. Üksnes sellel tingimusel annab Eesti oma toetuse Suurele Euroopale, Euroopale Vancouverist Vladivostokini: meile on suurriikidest teravamalt selge lihtne tõde: julgeolek, rahvusvaheline õigus ja demokraatia on niisama jagamatud, nagu on jagamatu Euroopa.

CSCE riike liitev leping on legaalne alus julgeolekumehhanismile. Kuid iga mehhanism vajab bensiini, liikumapanevat jõudu. Ja selles seoses me tahaksime energiliselt toetada Madalmaade välisministri Hans van den Broeki ettepanekut siduda CSCE rahuvalvetegevus NATO-ga.

NATO on veelgi paindlikumalt kui CSCE adapteerunud uue poliitilise olukorraga. NATO koostöövalmidusest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega annavad tunnistust Manfred Wörneri sõnad (Washingtonis 23.1.1992): "Me asendame vastasseisu koostööga. Meie pakutud abi on kooskõlas NATO uue rolliga toimida kogu Euro-Atlandi ühenduse tasakaalukeskusena." See on efektiivne ja professionaalne organisatsioon poliitiliste kriiside, aga ka looduslike, majanduslike ja, täna tahan seda eriti rõhutada, nukleaarsete kriiside ja katastroofide pidurdamiseks. Illegaalselt Eestis asuvad võõrriigi sõjajõud on teatavasti Paldiski baasis püstitanud oma aatomiobjekti, mille äraviimiseks Venemaale Nõukogude admiral Tšernjavin on esitanud täiesti ebarealistliku tähtaja ning nõudmise, et Eesti ehitaks uue raudteeharu. Välisministeerium on pöördunud NATO poole palvega aidata Vene Föderatsiooni sõjaväge Vene tuumaobjektide transportimisel, ja loodame, et Venemaa seda abi ka saab. Äsjane katastroof Sosnovõi Bori aatomielektrijaamas Venemaal Eesti piiri taga sunnib meid Vene Föderatsiooni välisministrile, mu lugupeetud kolleegile Andrei Kozõrevile avaldama protesti, sest Eesti Valitsust ei informeeritud aatomiohust. Ma palun Vene välisministrit tänase tööpäeva lõpuks esitada täpsed andmed selle kohta, kui palju on atmosfääri pääsenud triitiumi. Kui see temale raskusi valmistab, on Eesti valmis edaspidi akrediteerima pidevalt aatomijaama ühe valveinseneri. Härra Kozõrev on siin konverentsil pidanud vajalikuks kõnelda vene vähemuse kaitsest Balti riikides. Selles seoses lubatagu öelda, et Narvas, kuhu Nõukogude Liit on pärast Teist maailmasõda poliitilistel kaalutlustel loonud suure vene vähemuse, oli radioaktiivne foon eile õhtul kahekordistunud. See vene vähemus vajab kaitset radioaktiivsuse eest. Narva linna elanikud saavad joogivee Narva jõest. Tšernobõli katastroofi aegu oli Peipsi ja Narva jõe pindmise veekihi radioaktiivsus akadeemik Lippmaa mõõtmisandmetel tõusnud kümme tuhat korda. Sellest ohust vene vähemust miskipärast ei informeeritud. Inimõigused, mis ometi on Eesti Vabariigi põhiseaduses reguleeritud eeskujulikult, ei tohi degradeeruda poliitiliseks manipulatsiooniks. Inimõigused algavad õigusest ellu jääda.

Härra eesistuja,

olukord on groteskne: väike Eesti pakub oma abi Vene Föderatsioonile. Me oleme mitmetel kohtumistel, viimati Kopenhaagenis, rõhutanud oma valmisolekut Lääneriikide finantsabi korral ehitada Eestist väljaviidavatele Nõukogude relvajõududele Venemaal elumaju. Me pakume oma valveinseneri Sosnovõi Bori. Me otsime vahendeid, kuidas Tallinna külje all asuvast Paldiskist evakueerida Nõukogude relvajõudude tuumaobjekte. Omamata relvastust Eesti piirivalvele, oleme suutnud konfiskeerida Venemaalt salakaubana Läände tulnud narkootikume ja relvi. Lühidalt öeldes: CSCE liikmena teeb Eesti seda, mida peaks rahvusvaheliste lepingute põhjal tegema Venemaa.

Me võiksime öelda: see ei lähe meile korda. Aga me ei ütle seda. Vastupidi: me jagame Vene juhtkonna muret Vene ohvitseride sotsiaalmajanduslike probleemide pärast, kuid ootuspärane oleks, et Venemaa paluks rahvusvahelist abi nende majutamiseks ega jätaks seda Balti riikide mureks.

Me oleme veendunud demokraatliku Venemaa siiras soovis läbi lõigata kõik minevikust päritud sidemed totalitaarse sise- ja agressiivse välispoliitikaga. Siin, ennast uuendaval CSCE konverentsil, on Vene Föderatsioonil võimalus tõestada rahvusvahelisele üldsusele sõnade ja tegude kooskõla ning esitada konverentsile täpne kava Eestis paiknevate relvajõudude väljaviimise kohta. Uuenev CSCE võtab vägede väljaviimise, ökoloogiliste ja majanduslike kahjustuste hüvitamise oma kontrolli alla ja tõestab sellega, et ta on võimeline uuenema, võimeline sündima tegudeks, mis kindlustavad rahu, demokraatiat ja inimõigusi. Sellel tingimusel, härra eesistuja, leiate Eestis ehkki väikese, kuid ausa ja järjekindla koostööpartneri, Euroopa ühiste võtmete hoidja.

Mu daamid ja härrad, ma tänan teid.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele