Vabariigi Presidendi põhiseaduslikud funktsioonid ja Presidendi Kantselei ülesanded

1. Eesti Vabariigi põhiseaduse  V peatüki järgi esindab Vabariigi President Eestit rahvusvahelises suhtluses. President annab diplomaatilisi auastmeid, nimetab ja kutsub tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid, võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad, kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele jne, lähtudes üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse põhimõtetest ja normidest, mida põhiseaduse § 3 käsitleb kui Eesti õigussüsteemi lahutamatut osa. Kui Eesti seadus ja välisleping lähevad omavahel vastuollu, kohaldatakse välislepingu sätteid (§ 123). Eesti Vabariik on ühinenud Viini 18. aprilli 1961. a diplomaatilise suhtluse konventsiooniga, 24. aprilli 1963. a konsulaarsuhtluse konventsiooniga ja 23. mai 1969. a rahvusvaheliste lepingute õiguse konventsiooniga.

2. Põhiseaduse § 107 kohaselt kuulutab Vabariigi President välja seadused või saadab nad tagasi Riigikogule uueks arutamiseks. Tal on õigus algatada põhiseaduse muutmist (§ 103). Aastatel 1992-1995 Riigikogus vastu võetud seadustest on rahvusvaheliste lepingute või Eesti põhiseadusega vastuolus olevatena tagasi saadetud üheksateist seadust.

3. President on Eesti riigikaitse kõrgeim juht (§ 78 p 16, § 127). Vabariigi President kutsub kokku ja juhatab riigikaitse nõukogu ja annab sõjaväelisi auastmeid.

4. Presidendi pitsatid on märgpitsat ja kuivpitsat, mis on kujult identsed. Pitsatid on 50mm läbimõõduga ja neil on kujutatud Eesti riigivapp ja kiri "Eesti Vabariigi President".

   Kuivpitsat, millega kinnitatakse presidendi allkiri välislepingute ratifitseerimiskirjadel ja suursaadikute volikirjadel, on on 70mm läbimõõduga ja sellel on kiri "Eesti Vabariik".

   Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp.

5. Ülaltoodud ja muid volitusi täidab president  Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu, mis on asutatud 18. novembril 1992 ja on tema tööaparaat.

tagasi | avalehele