Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu
avaldus
 

Iseseisvuse taastamisest on möödunud veidi enam kui kümme aastat. Süvenev integratsioon Euroopa ja kogu maailmaga on põhjalikult muutnud Eesti tegelikkust. Sirgumas on põlvkond, kelle jaoks demokraatlik ühiskonnakord, ettevõtlikkus ja püüd avatuse poole on endastmõistetavad. Veel kümmekond aastat ja selle põlvkonna esindajad saavutavad ühiskonnas keskse koha. Just täna omandavad nad oma väärtushinnanguid - jälgides toimuvaid sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke protsesse, kogedes nende mõju haridusele, olmele, turvatundele. Neid ei mõjuta niivõrd ideed "demokraatia eelistest", kuivõrd demokraatia tegelik toimimine siin ja praegu. Võib arvata, et kogupilt, mille nad tänapäeva Eestist saavad, ei vasta päriselt sellele, mida me ideaalis võiksime soovida.

Seitsme tegevusaasta jooksul on Vabariigi Presidendi Akadeemiline Nõukogu olnud kohaks, kus ühiselt, sageli erialaasjatundjaid kaasates, on vaagitud peaaegu kõiki Eesti riigi ja rahva arengu seisukohalt olulisi suundumusi. Positiivsete muudatuste ees silmi sulgemata, sageli omavahel polemiseerides, on meie Nõukogu pidanud oma esmaülesandeks kaardistada teravdatud tähelepanu nõudvaid Eesti elu valdkondi. Oleme püüdnud suunata tähelepanu tulevikku, sageli säärasesse kaugusesse, mille käsitlemine ei näi päevapoliitikas tegutsejatele kuigi atraktiivsena. Meie riik on olukorras, kus leidub küll palju puhtsõnalisi prioriteete, kuid puuduvad seadusandja poolt aastateks ette kavandatud selged, ühiskonnale mõistetavad ja täidesaatvale võimule siduvad arenguplaanid mitmes meie tulevikku määravas valdkonnas. Nendeks on riigi roll rahvastiku arengus ja hariduselus, säästlik suhtumine looduskeskkonda, teaduse ja tehnoloogilise potentsiaali osa ühiskonna, majanduse, tervishoiu, Eesti kui terviku arengus. Niisugune peataolek võib võimenduda, muutuda administratiivseks otsustussuutmatuseks, mis tekitab ebakindlust tuleviku suhtes - seda eriti noorte seas. Pole põhjust arvata, nagu oleksid negatiivsed tendentsid jõudnud pöördumatusse järku, kuid me ei tohi eeldada, et aega on antud lõputult.

Pika tööperioodi jooksul omandatud intellektuaalse kogemuse võrra rikkamana, lõpetab Vabariigi Presidendi Akadeemiline Nõukogu oma tegevuse alljärgneva pöördumisega:

Vabariigi Presidendi Akadeemiline Nõukogu kutsub üles Eesti rahva poolt valitud seadusandjaid tõusma kõrgemale erakonnapoliitilistest erimeelsustest ja käsitlema talle pandud õigusi kohustusena anda riigile selge, seadustega tagatud ja teaduslikult pädev pikaaegne arengukava tuleviku seisukohalt kõige tähtsamate valdkondade jaoks, nagu hariduspoliitika ning teaduslik ja tehniline innovatsioon. Ainult nõnda on võimalik ületada vaateviis, mis taandab hariduse arengu palgatõusu protsentidele ning näeb teadusuuringutes mingi piiratud inimrühma enesekeskset tegevust.

Me kutsume üles kõiki võimutasandeid objektiivselt ja mitmekülgselt analüüsima ühiskonnaarengu võtmeprobleeme ning kaasama selleks teadlasi ja kultuuriavalikkust. Teadlastega nõupidamine peab saama otsuste langetamise lahutamatuks koostisosaks.

Me kutsume üles laia üldsust kasutama märksa julgemini ja konstruktiivsemalt demokraatlikku õigust ja kohust sekkuda seadusandliku ja täidesaatva võimu algatatud arutlustesse ning algatada neid ka ise - kinnitades sellega seadusandja poliitilist mandaati vajalike seadusandlike sammude astumiseks ja täidesaatva võimu õigust nende alusel tegutsemiseks.

Akadeemiline Nõukogu tänab Vabariigi Presidenti selle vaba ja asjaliku õhustiku loomise eest, mis on saatnud kogu meie seitsmeaastast tegevust.



Kadriorus 6. septembril 2001

 

tagasi | avalehele

Akademischer Rat Academic Council Akadeemiline nõukogu Ümarlaud Kultuurirahastu