1. Alustuseks paar metodoloogilist tõdemust, kuivõrd rahvastikuareng tuleb kuulamisele koos majandusküsimustega. Nimelt rõhutab rahvastikuteadus, teiste sotsiaalteadustega võrreldes selgepiirilisemalt, kahte maa ja rahva järjepidevuse seisukohalt olulist külge:

Nii on rahvastikuarengu seisukohalt majandustegevus päris enesestmõistetavalt vahend (iseenesest küllalt oluline), mitte ühiskonna iseseisev eesmärk. Veel enam, rahva enda või tema paleuste teisenemisel võetakse paratamatult vana asemel kasutusele uus vahend. Rahvastikukeskne käsitlus on seevastu seotud pigem ühiskonnaarengu eesmärgi kui atribuutse vahendkeskkonnaga, mis kõnealuse valdkonna põhjuslikud seosed ja võimalikud järeldused teeb muidugi hulga keerukamaks.

2. Eestit iseloomustab sügavalt omalaadne rahvastiku- ja majandusarengu omavaheline seos. Rahvastikuarengu poolest kuulub Eesti teadaolevalt Põhja- ja Lääne-Euroopa rahvaste hulka (läänes Hajnal'i joonest), mida poolsajandi pikkune okupatsioon pole eriti mõjutanud (v.a immigrantrahvastik ja talle omane rahvastikutaaste). Samal ajal, sellesama okupatsiooni tagajärjel, sarnaneb kaasaja Eesti majandusareng pigem Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, asetades ta mitmest Kesk-Euroopa maast tahapoole ja endistest NLiidu maadest ettepoole. Laiemas kontekstis tähendab see arengumaade keskmist majandustaset.

Kõnealune vastuolu, arenenud rahvastik ja vähearenenud majandus, võib leida vastakad lahendusteed, millest Erik Terk'iga saame, küsimuste korras, spekuleerida. Igatahes ei ole sedavõrd tugev tasakaalustamatus jätkusuutlik ning arvatavasti on Eestile sobivaim Baltoskandia arenguruumi taastumine.

3. Poliitiliste muutuste järel on Euroopa regiooni (ÜRO määratlus) rahvad, mõne erandiga, kümmekond aastat saanud istuda ühe laua taga. Kaks pan-Euroopa valitsusvahelist konverentsi, teadlaskonna tööle toetuvalt ja tõsiste arupidamiste järel, on konsensuslikul põhimõttel määratlenud neli kontinendi peamist rahvastikuarengu sõlmprobleemi.

Püüan ettekande põhiosas anda ülevaate, kas ja kuivõrd Eesti kaasaja rahvastikuareng ja tulevikusuundumused sarnanevad või lahknevad Euroopa ühismuredest.

4. Omaette teema on ühiskonna-, s.h rahvastiku- ja majandusarengu kohane teave. Ilmselt on tähtis, et tunnustatud (kui mitte rahvusvahelise, siis vähemalt Eesti-keskse) täpsusastmega infortmatsioonialus oleks olemas. Alusteabe põhjal teostatud analüüsid ja järeldused võivad ja soovitavalt peavadki kulgema eri teed, aga lähtpunkt ise peab olema võimalikult ühtne. Eestit iseloomustab teistsugune olukord ning tõsine arutelu pole ülepea edukas sageli seetõttu, sest osapooled, reeglina teadvustamata, lähtuvad lihtsalt erinevast andmestikust.

tagasi | avalehele