Ennustamise võimalikkusest ja võimatusest. Terviklikkus ja väiksemad tükid (A.Toffler). Keerukuse mõiste ja selle nurgakivid.
Teadmiste kaugemad piirid
Fundamentaalsed küsimused: universum, elu teke, teadvus. Põhimõttelised võimalused looduse tunnetamisel. Looduslikud “eksperimendid”: rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, tehnoloogia areng, meditsiini areng ja viimasena: kuidas inimene kõige sellega hakkama saab. Piirangud: termodünaamika, Gödel, Arrow, Heisenberg, jt.
Teadusprobleemid täna
Sisukad mudelprotsessid aitavad selgitada keerukaid nähtusi. Olulised väljakutsed: ühtne väljateooria, stringid, genoomiprojekt, ainete süntees, sotsiaalne dünaamika, kvantarvutus, jne. Tunnusjooned: mastaapide vähenemine nii ruumis kui ajas. Aeg, energia ja informatsioon – mis neid seob? Vastuolud: keskkond ja inimene, rahvastiku kasv ja heaolu, informatsiooni globaalsus ja ühiskond, jt.<
Teadusprobleemid homme
Tsivilisatsioonide klassifikatsioon (J.Barrow) seletab arengusuundi, lähtudes tehnoloogilistest võimalustest. NBI – tehnoloogia(d), s.o. nano-, bio- ja infotehnoloogiad määravad arengu uue sajandi alguses. Samas on teiseks tähtsaks võtmesõnaks inimene (vt.p.2) ning sümbioos tehnoloogia – inimene võib oluliselt nihutada meie teadmiste piire 21. sajandil. Euroopa ühtse teadusruumi idee püüab nende suundumustega kaasa minna.
Quo vadis Eesti?
Maailma suundumuste taustal on Eestil arvestatav tase arendada NBI – tehnoloogiaid. Teadusstrateegia projektis “Teadmistekeskne Eesti” on esitatud visioon Eesti arengust. Ilmselt on vaja üle vaadata meie põhilised teadusvaldkonnad ja -suunad. Jättes kõrvale kehtiva klassifikatsiooni, võib neid rühmitada järgmiselt:
A : tulevikku suunatud tehnoloogiad ja uuringud võtmesõnaga “inimene”;
B : Eesti identiteedile olulised teadusvaldkonnad;
C : alusteadmiste valdkonnad;
D : geneerilised teadusvaldkonnad.
NBI – tehnoloogiatele peab kaasnema ka haridus, mille tänasel sisul on oma plussid ja miinused. Teadmistekeskse Eesti kujunemiseks on vaja kokku leppida teadus- ja arendustegevuse strateegias ning hariduspoliitikas, eriti kraadihariduse suunamiseks. Lisatingimusteks on demograafiline olukord ja reaalse (sh.virtuaalse) maailma võimalused.
Riigi eelistused lubavad praegu teadus- ja arendustegevusele vaid 0,6% SKP suurust toetust. Euroopa Liidu keskmine on 1,9% SKP-st, võrreldes Jaapani 2,9% ja Ameerika Ühendriikide 2,7%-ga. Riigi arengukavas 2000 – 2002 on fikseeritud eesmärk jõuda Eestis aastaks 2002 1,2%-ni, mis 80 miljardi EEK suuruse SKP juures moodustab 960 miljonit EEK. On see realiseeritav? Hinnangute põhjal peaks oluliselt kasvama just arendustegevuse osa.
Lõpetuseks
Lõpetuseks on esitatud nägemus Eesti kohast maailmas ning loetletud tähtsamad tegevused lähitulevikus. Edasiminekuks on vaja ühiskondlikku kokkulepet.
tagasi | avalehele
© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee