Vabariigi Presidendi Akadeemilises Nõukogus

TEADUSEST UUE SAJANDI KÜNNISEL

Jüri Engelbrecht

Käesoleva ettekande eesmärgiks on analüüsida teaduse suundumusi kogu maailmas tervikuna ning pöörata siis pilk Eestile. Tuleb teadvustada, et tihti meie tavateadmistes kõlav Eesti eripära on eelkõige meie endi loodud müüt ja globaalses maailmas on Eestil üks üsna väike osa. Kuigi Eestil on võrdlemisi soodne lähtepositsioon tänapäeva üldiste teadussuundumuste foonil, tuleb arengut kavandades arvestada karmide piirangutega tulenevalt rahvaarvust ja reaalsetest võimalustest. Väikeriikide areng ja heaolu

21. sajandil sõltuvad suurel määral valikutest, eriti teadusmahukates valdkondades. Valikute tegemist ei saa lükata edasi määramatuks ajaks. Sellega tuleb tegeleda kiiresti, kuid sihtide seadmine, valikud ja kokkulepped ei sõltu ainult teadlaskonna ja ühiskonna arusaamadest, vaid vajavad ka poliitilist tahet.

Sissejuhatus Ennustamise võimalikkusest ja võimatusest. Terviklikkus ja väiksemad tükid (A.Toffler). Keerukuse mõiste ja selle nurgakivid.

Teadmiste kaugemad piirid

Fundamentaalsed küsimused: universum, elu teke, teadvus. Põhimõttelised võimalused looduse tunnetamisel. Looduslikud “eksperimendid”: rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, tehnoloogia areng, meditsiini areng ja viimasena: kuidas inimene kõige sellega hakkama saab. Piirangud: termodünaamika, Gödel, Arrow, Heisenberg, jt.

Teadusprobleemid täna

Sisukad mudelprotsessid aitavad selgitada keerukaid nähtusi. Olulised väljakutsed: ühtne väljateooria, stringid, genoomiprojekt, ainete süntees, sotsiaalne dünaamika, kvantarvutus, jne. Tunnusjooned: mastaapide vähenemine nii ruumis kui ajas. Aeg, energia ja informatsioon – mis neid seob? Vastuolud: keskkond ja inimene, rahvastiku kasv ja heaolu, informatsiooni globaalsus ja ühiskond, jt.<

Teadusprobleemid homme

Tsivilisatsioonide klassifikatsioon (J.Barrow) seletab arengusuundi, lähtudes tehnoloogilistest võimalustest. NBI – tehnoloogia(d), s.o. nano-, bio- ja infotehnoloogiad määravad arengu uue sajandi alguses. Samas on teiseks tähtsaks võtmesõnaks inimene (vt.p.2) ning sümbioos tehnoloogia – inimene võib oluliselt nihutada meie teadmiste piire 21. sajandil. Euroopa ühtse teadusruumi idee püüab nende suundumustega kaasa minna.

Quo vadis Eesti?

Maailma suundumuste taustal on Eestil arvestatav tase arendada NBI – tehnoloogiaid. Teadusstrateegia projektis “Teadmistekeskne Eesti” on esitatud visioon Eesti arengust. Ilmselt on vaja üle vaadata meie põhilised teadusvaldkonnad ja -suunad. Jättes kõrvale kehtiva klassifikatsiooni, võib neid rühmitada järgmiselt:

A : tulevikku suunatud tehnoloogiad ja uuringud võtmesõnaga “inimene”;

B : Eesti identiteedile olulised teadusvaldkonnad;

C : alusteadmiste valdkonnad;

D : geneerilised teadusvaldkonnad.

NBI – tehnoloogiatele peab kaasnema ka haridus, mille tänasel sisul on oma plussid ja miinused. Teadmistekeskse Eesti kujunemiseks on vaja kokku leppida teadus- ja arendustegevuse strateegias ning hariduspoliitikas, eriti kraadihariduse suunamiseks. Lisatingimusteks on demograafiline olukord ja reaalse (sh.virtuaalse) maailma võimalused.

Riigi eelistused lubavad praegu teadus- ja arendustegevusele vaid 0,6% SKP suurust toetust. Euroopa Liidu keskmine on 1,9% SKP-st, võrreldes Jaapani 2,9% ja Ameerika Ühendriikide 2,7%-ga. Riigi arengukavas 2000 – 2002 on fikseeritud eesmärk jõuda Eestis aastaks 2002 1,2%-ni, mis 80 miljardi EEK suuruse SKP juures moodustab 960 miljonit EEK. On see realiseeritav? Hinnangute põhjal peaks oluliselt kasvama just arendustegevuse osa.

Lõpetuseks

Lõpetuseks on esitatud nägemus Eesti kohast maailmas ning loetletud tähtsamad tegevused lähitulevikus. Edasiminekuks on vaja ühiskondlikku kokkulepet.

tagasi | avalehele