Akadeemilise nõukogu istung 21. mail 1997.a.

Akadeemilise nõukogu istungist võtsid osa:
haridusminister Mait Klaassen, Tallinna Pedagoogilise Ülikooli prorektor Peeter Normak, Tallinna Tehnikaülikooli prorektor Tiit Kaps, Eesti Kõrgema Kommertskooli rektor Madis Habakuk, akadeemilise nõukogu liikmed Ain-Elmar Kaasik, Andres Langemets, Erast Parmasto, Henn Elmet, Henno Rajandi, Hillar Aben, Jaak Aaviksoo, Jaan Einasto, Jaan Ross, Jüri Engelbrecht, Kaido Jaanson, Mati Heidmets, Mihkel Veiderma, Märt Väljataga, Raimund Hagelberg ja Richard Villems.

Kohtumisel räägiti haridusest, täpsemalt käsitleti Eesti kõrghariduse probleeme.

Jaak Aaviksoo juhtis oma peaettekandes "Eesti kõrgharidus anno 1997" tähelepanu Eesti kõrgkoolide suutmatusele kohaneda kõrghariduse paradigma muutustega, mis on seotud nii Eestis aset leidnud sotsiaal-majanduslike ümberkorraldustega kui ka hariduse globaalsete arengutega. Jaak Aaviksoo märkis, et Eesti kõrgharidus on äärmiselt killustunud. Kõrgemate õppeasutuste arv on kontrollimatult kasvanud, ületades 30 piiri. Sellele on kaasa aidanud äärmiselt liberaalne kõrgharidusseadustik, milles on ebaselgelt määratletud riigi roll. Valdav on õpetatavate ainete paljusus ning tarbetu dubleerimine, kannatab õpetamise kvaliteet. Eriti kriitiline on akadeemilise järelkasvu olukord. Praegu Eestis kaitstavate doktorikraadide arv on ebapiisav teadlaskonna taastootmiseks, kusjuures paljudel erialadel puuduvad kraadikaitsjad üldse.

Üldine veendumuseks oli, et tuleb suurendada akadeemilist nõudlikkust õppejõudude vastu. Kõrgkool peaks olema koht, kuhu üliõpilane ei tule mitte ainet, vaid õppejõudu kuulama. Samas seab siin omad piirid praegune kõrghariduse finantseerimise tase.

Kohalolijad olid veendunud, et möödapääsmatult tuleb reformida kõrghariduse finantseerimise aluseid - massikõrgharidust ei ole võimalik ülal pidada valdavalt avalikest vahenditest.

tagasi | avalehele