Viis aastat elektroonilist publitseerimist
 
Mare Kõiva

Vabaks kasutamiseks mõeldud elektroonilisi publikatsioone, eeskätt folkloristika, kuid ka keeleteaduse jt. naaberalade ainesega, pakub folkloristide server Haldjas. 1996. aastast alates. Serveris leiduva ainese kasutajaskond on selle aja jooksul muutunud ja laienenud (nt. on USA kõrvale küllalt jõuliselt kerkinud Euroopa riigid, järjest suureneb Aasia ja Aafrika riikide osakaal päringutes, sagenenud on pöördumised täiendava materjali leidmiseks, loa palumised eesti ainese kasutamiseks uurimistöödes jne.). Elektroonilisen publitseerimine ja päringutesüsteemid annavad rariteetsete käsikirjaliste materjalide kasutamiseks ja levitamiseks avaramad võimalused, on mitmeplaanilisemad. Järgnevalt publikatsioonidest lähemalt, samuti nendega seotud problemaatikast.

1. Virtuaalsed raamatud

Loodud spetsiaalselt internetile, paberversioonid neist puuduvad.
Enamasti on sellisteks multilingvaalsed ja rohkelt (värvi)piltide, videonäidete, levikukaartidega varustatud publikatsioonid või väga suured tekstikorpused. Nende editeerimine on sel kombel odavam, publikatsioonid on atraktiivsemad, kasutajale sobivad tekstiosad on otsimasinatega hõlpsalt leitavad. Nende puhul on opereetitud sagedasti mitme erineva taseme ja lahendusega visuaalse materjali üheaegse esitamisega või erinevate “kanalite” üheaegsele rakendamisele (võõrkeelseid (murdekeelseid) tekste saab kuulata ja lugeda ühtaegu, muusika puhul jälgida teksti, noote ja kuulata heli või vaadata ja kuulata seda video vahendusel.) Virtuaalsete raamatute hulka kuuluvad A. Krikmanni suur mõistatuste antoloogia enam kui 600 levikukaardiga, enamus nn. Sugrimaa projekti alaosi, nt. Mordva, etnoloogia ja usund, Aado Lintropi doktoriväitekiri Udmurdi usundist XIX ja XX sajandil jpt. Päris mitmete virtuaalsete raamatute puhul tuleks nad pabertrükisena kirjutada teisiti, ent selgi juhul kaotaksid nad väga palju.
Olulise tähtsusega on elektroonilise publitseerimise juures nn. metsiku looduse imiteerimine, st. erinevates serverites asuvate ja erinevate teadusharude samateemaliste uurimistulemuste ja andmete sulatamine ühtseks tervikuks linkide abil. (Nt tekstid, mis kasutavad astronoomide serveri ja folkloristide serveri materjale, kuhu on lisatud linke, mis viivad andmeteni maailma serverites. Sel kombel avastab lugeja hulga uusi seoseid, mis mõjutavad rohkemal või vähemal määral esialgseid andmeid ja nende tähendusi.

2. Pabertrükiste kordusväljaanded e-vormis

Valmistatud ette skanneerimise ja OCRi vahendusel. Põhiliselt on valmistatud sel kombel suuremaid tekstikorpusi, mida saab kasutada näiteks erinevat tüüpi kohapärimuse, usundi- ja mütoloogia-alaste andmete tutvustamiseks ja millest saab vajaduse korral koostada väiksemaid valikuid. Teiseks on publitseeritud valikantoloogiad ainest, mida on vähem editeeritud, samuti mahukamaid teaduslikke tekstipublikatsioone, mida vajatakse õppetöö jaoks või mille paberväljaanded on rariteetsed. Samuti on valmistatud e-raamatuid läbimüüdud teadusartiklite kogumikest, seda lähtudes lugejate nõudlusest (Sator I, Sissejuhatus folkloori lühivormidesse, võõrkeelsed teadusartiklite kogumikud jms.)

3. Andmebaasid, valitud tekstikorpused

Pakutakse autentseid, ortograafiliselt korrastatud ja enamasti temaatiliselt või tüpoloogiliselt süstematiseeritud tekste. Teemast sõltuvalt on esitatud kas kõik autentsed arhiivitekstid või põhitüübi esindajad koos mõningase variaablusega, vahel on lisatud levikukaardid. (Ütlused, rahvaastronoomia, herba jt.) Tegemist on korpustega, mida pole kunagi varem publitseeritud ja millest suuremat osa klassikalise pabertrükisena pole mitmel põhjusel mõtet või jaksu ka publitseerida. Enamik neist on teadusliku uurimistöö kõrvalprodukt, alusmaterjal ja eelaste süvauuringutele.

4. Õppevahendid

Otseselt konkreetse loengukursuste jaoks valmistatud temaatilised õppevahendid ja lehed (A. Krikmanni huumorisait, T. Jaago perepärimus). Laiemale kasutajale on aga orienteeritud folkloristide siseseminaride materjalid. (VTK seminari leheküljel on arvukalt tuntud teoreetikute artiklite tõlkeid eesti keelde). Perspektiivis saab neist komplekteerida valikõpikuid jutu-uurimise, usundiloo, kognitivistika, virtuaalse reaalsuse jms. tarvis. Õppevahendid on reeglina üksnes virtuaalsed, .

5. Perioodilised eelretsenseeritavad teadusväljaanded.

Mäetagused ja Folklore. Mõlemat indekseeritakse MLA ja mitmes rahvusvahelises erialabibliograafias. Folklorel on vahetussuhted enam kui 20 keskse erialase ajakirjaga. Kaastöid laekub sisuliselt kõigilt kontinentidelt. Folklorele saadavad USA (ja viimasel ajal ka Skandinaavia) kirjastused tutvustamiseks ja retsenseerimiseks oma uudiskirjandust. Ajakirjadel on suhteliselt geograafiliselt lai lugejaskond ja tema artiklitele reageeritakse elavalt. Folklores avaldatud artiklite tõlkimiseks ja edasiseks kasutamiseks on palutud mitmel korral luba.
Üheks esimeseks interneti-projektiks olid kaks erialast hüperajakirja, üks eesti ja teine inglise keeles, mida kavatsesime algselt editeerida üksnes Internetis. Seda igasuguste editeerimiskulutuste vähendamiseks, perspektiivse publitseerimispaiga loomiseks, eeskätt eesti, kuid ka hõimurahvaste uurimistulemuste kiiremaks ja mitmekülgsemaks eksponeerimiseks, uue meediumi eripärasid arvestades ka mitmele erinevale tajule orienteeritud infovälja tekitamiseks. Teatavasti sisaldavad Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud peale käsikirjade unikaalseid filme, fotosid ja heliarhiivi, millest suuremat osa pole iial publitseeritud (ega arvatavasti jõutagi seda teha). Põhjuseid interneti valikuks oli muidki, sh. tahtmine luua eelretsenseeritav ajakiri.
1996. aastal olid meie ajakirjad maailma esimeste teaduslike humanitaarväljaannete seas, mis avaldasid internetis täistekstidega artikleid tasuta ja vabaks kasutamiseks. Kahtlemata eriti elitaarne oli ajakirjade tehniline tase – esimesest numbrist peale olid seal helifailid (.au, 1997. aastast .mpg2 ja .mpg3 failid) 4. numbrist alates videonäited (.mp formaadis), noodipildid, fotod, joonised jm. Kaheksandas Folklore numbris (1998) kasutasime esimest korda pdf-faile, et lugeja saaks ajakirjas avaldatud artikleid soovi korral lugeda, printida, viidata nii, nagu need trükisena välja näevad. Pdf-failide eeliseks oli asjaolu, et need säilitavad joonised, eriti aga erikeelsed tekstilõigud sellistena nagu need autoril ja toimetajal olid kavandatud. Lihthtmli puhul tähendanuks see tülikaid pilte iga valemi, kreekakeelse väljendi jms. puhkudel. Unicode’i kasutamise suurimaks puuduseks on siiani olnud asjaolu, et see tekitab raskusi otsimasinatega ja ei lahenda probleeme erinevate fontide kasutamisel.
Väga pikka aega valitsenud humanitaarne üksildus internetis on nüüdseks minevik, 1999. a. olid mitmed USA antropoloogia-ajakirjad läinud sama teed – ajakirja numbrid avaldatakse internetis. Nii paljude erinevate meedia liikide (video-, heli-, küllalt keerukad graafilised osad) kasutamise poolest on Folklore ja Mäetagused siiani teadusajakirjade hulgas liidri seisuses.

Probleeme

* Autoriõigused.
Elektroonilistel ajakirjadel ja raamatutel on ISBN ja ISSN numbrid ning neile laienevad samasugused autoriõigused kui muudele trükistele ning suurem enamik kasutajaid neid silmnähtavalt aktsepteerib.

* Otsimismasinad.
On kasutaja jaoks esmaoluline abivahend. Praegu on serveril oma otsija, suurematel tekstikorpustel omakorda otsimasinad. Probleemsed on tiitlita html tekstid ja Unicode’I vahendusel kirjastatu.

* Kasutajate tase.
Mida haritum kasutaja, seda enam ta saab endale lubada. Enamik andmebaase ja suuremaid tekstikorpusi lubavad kasutajal koostada tema enda valikul tarviliku valimi tekstidest, mida on hõlbus kasutada konkreetseks uurimistööks, tunni ettevalmistamiseks, kultuuriürituse läbiviimiseks. Koolidele on see võimaluseks komplekteerida kodukandi pärimusest oma lugemikke või õpikuid, õpilastel kodu- ja loovtööde osas kasutada Internetist leitavat. Ühtlasi peaks see tagama korrektses vormistuses autentse keele ja folklooriainese korduvkasutamise erinevatel eesmärkidel.
Kasutajakoolitus on esialgu küllalt algeline. Emakeeleõpetajate oskused, julgus ja -tahtmine arvuti kasutamiseks pole pakutavaga vastavuses. Oleme mõelnud sellest, et peaksime ühtlasi pakkuma välja õppepäevad või spetsiaalse koolituse, kuidas kasutada internetimaterjale tundides või kodutööde koostamiseks, milliseid loovtöid või ülesandeid anda interneti vahendusel, kuidas koostada endale kultuuri- või kodulooõpikut jne. Õpetamist vajab meie kogemuste kohaselt aga ka humanitaarüliõpilane.

* Haridusvõrgu edastamiskiirus on suurte massiivide jaoks aeglane, maakoolides suurte materjalide kohale tõmbamine modemi abil on piinarikas. Seetõttu on perspektiivikas osadest materjalidest esialgu valmistada CD-variante.

* Põhimõtteliseks kitsaskohaks on stabiilne rahastamine.
Suurte korpuste ettevalmistamine ja analüüsimine on aeganõudev töö. See nõuab head tehnikat ja tarkvara uurijale, samuti nn.publitseerimistarkvara olemasolu (seni on see suuresti isenuputatu). Teiseks on nii alusuuringute teostamiseks kui tulemuste publitseerimiseks vajalik järjepidev rahastamine, soovitavalt (riiklik) järjekindel tellimus.
Senine netiseerimine on toimunud loova omaalgatuse korras. Uurijad on püüdnud oma tulemusi kättesaadavaks teha, neid levitada, seda ka siis kui selleks rahalisi vahendeid pole piisavalt.
Praegune erinevatest fondidest projektile raha hankimine muudab järjepidevuse hüplikuks. Fondid ei taha rahastada tehnika hankeid, pikemaid ja ulatuslikumaid projekte, perioodilisi väljaandeid või siis võõrkeelseid väljaandeid. Ei soovita rahastada sama projekti mitu korda. Reeglina eelistatakse eraldada küllalt väikesi summasid (jätkub rohkematele), mille eest ometi eeldatakse mahukate tööde lõpetamist.

 

tagasi | avalehele

Akademischer Rat Academic Council Akadeemiline nõukogu Ümarlaud Kultuurirahastu