 |
Rein Haavel, AS Cybernetica
Transiitkaubandus on tunnustatud üheks Eesti
majanduse oluliseks osaks. Vaadeldes transiitkaubandust praktikas, selgub, et
rõhuv enamus Eestit läbivast transiitkaubavoost kulgeb vastavuses lihtsale skeemile: raudtee - sadam - veetee või vastupidi.
Riigi ülesandeks on hoida kõik need
kaubavooge kandvad elemendid ja neid ümbritsevad infrastruktuurid
konkurentsivõimelisel, mis tähendab et need ei jääks mingil juhul alla
võimalike alternatiivsete transiiditeede kvaliteedile.
Üldsuse tähelepanu on seni olnud pööratud
siiski valdavalt kahe esimese komponendi arengule kusjuures veeteede tähtsus
meie transiidile on jäänud tähelepanu alt välja. Seda vaatamata asjaolule, et
just veeteed, ehk laevateed koos nendest lahutamatu meresõiduohutusega
asetsevad neist kõige rohkem näoga välismaailma poole.
Maailma praktika kohaselt on meresõit ja
selle ohutus reglementeeritud rahvusvaheliste reeglite ja kokkulepetega, mis on
valitsustele juriidiliselt siduvad. Eesti riik on end nende täitmise
kohustusega sidunud, olles ka neid nõudeid kehtestavate organisatsioonide nagu
IMO, IALA, IHO liige.
Tänaseks väljakujunenud olukord Eesti
veeteedel ja laiemalt Eesti merenduses on lühidalt järgmine:
Alates 1991 aastast mil Eesti riik võttis üle veeteede haldamise
Nõukogude Liidult on saavutatud märkimisväärset edu ja praegune tase ületab
tunduvalt 1991 aasta taset.
Eelmainitut kinnitab veeteid kasutavate transiidivoogude normaalne
areng kuni käesoleva ajani
Alates 1995 aastast on meie naaberriigid ja rahvusvahelised
organisatsioonid teinud merenduse arengus kvalitatiivseid muudatusi ohutu
meresõidu, looduskeskkonna kaitse ja veetranspordi efektiivsuse nimel. On
rakendatud põhimõtteliselt uusi lahendusi, mis suurelt osalt põhinevad
kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia kasutamisel merenduse mitmetes sfäärides.
Enamiku Euroopa sadamate lähenemisteedel, sealhulgas kogu Läänemere
kaubalaevaliikluseks olulistes rannikuvetes, on rakendatud nn. VTS süsteemid
(Vessel Traffic Service – Laevliikluse Korralduse Teenistus), AIS süsteemid
(Automatic Identification Systems – Automaatse Identifitseerimise Süsteemid, EWS (Early Warning Systems-
Varase Hoiatuse süsteemid ohtliku lasti jälgimiseks kogu teekonna jooksul),
riikidevahelised mereohutuse alased teabe vahetamise süsteemid jne.
Eestis on nimetatud valdkonna arengule tekkinud viimasel ajal tõsised
takistused, mille indikaatoriks on alates 1998. aastast Hollandi Valitsuse
toetusel ettevalmistatud VTS projekti viimine seisu, mille tagajärjel EÜ Phare
programm hiljuti loobus selle omapoolsest planeeritud finantseerimisest (28
miljonit krooni). Aastaks 2000 planeeritud ja finantsidega kaetud AIS
pilootprojekti määratlusfaas käivitati alles selle aasta septembrikuu lõpus.
On märgata intensiivset kaadrivahetust, mis algas 1999 aasta
teisestpoolest ja kestab tänaseni. Eelkõige puudutab see struktuuriüksuseid,
mille ülesanneteks on kujundada ja ellu viia Eesti merenduspoliitikat.
Murettekitav on seejuures tendents eriharidust omavate spetsialistide
asendamine isikutega, kel puudub merendusalane eriharidus või on see omandatud
alal, mis ei puuduta kaubanduslikku meresõitu. Paraku on merendus sedavõrd
spetsiifiline valdkond, mille puhul spetsialistide kõrvaldamine viib mõningase
aja pärast esialgu naeruväärsusteni rahvusvahelisel tasemel ja seejärel
tõsisemate õnnetusteni (Alhambra-õnnelik õnnetus).
On oht, et meie konkurendid transiidivoogude haaramisel on Eesti
merenduse olukorda läbi näinud. Ust-Lugas valmib sadam, kuhu on projekteeritud
korralikud VTS ja AIS süsteemid, Vuosaares valmib VTS-ga kaetud sadam, mille
juurde on ehitatud valmis ka korralik raudteeühendus, Haminas süvendatakse
veeteed sadamasse, VTS on juba rakendatud, Läti põhilised sadamad on kaetud
VTS-ga (kokku 3), AIS süsteem on ehituse algjärgus, Leedu sadamates on
rakendatud nii VTS kui AIS. Rootsi, Soome, Leedu AIS süsteemid on juba ühises
võrgus.
Peame tõsiselt arvestama asjaoluga, et kui meie olukord lähiajal ei
parane, üritavad meie transiidikonkurendid tunnistada Eesti veed kaubandusliku
meresõidu jaoks ohtlikeks. Piisab vaid ühest keskmise suurusega õnnetusest
Eesti vetes, et käivitada konkurentide aktiivne tegevus transiidivoogude
ümbersuunamiseks. Selle tegevuse poolt tekitatavat kahju meie
transiidimajandusele ja riigi mainele on juba võimatu mõõta, veel vähem
korvata.
Lähtudes eeltoodust on Eesti jaoks
negatiivsete stsenaariumide realiseerumise välistamiseks tarvilik kõige
kiiremas korras ette võtta meetmed olukorra parendamiseks. Sellisteks võiks
olla järgmised:
Kokku kutsuda erapooletu, ministeeriumidest ja ametkondadest sõltumatu,
komisjon olukorra hindamiseks, kaasates välisriikide spetsialiste.
Komisjonile ülesandeks oleks ka meetmete projekti väljatöötamine kogu
merenduse arengu kiireks viimiseks tasandile, mis vastaks tänaseks
väljakujunenud rahvusvahelistele nõuetele, kogu Eesti majanduse ja Eesti Riigi
huvidele.
Komisjoni töö tulemuste rakenduse
kontrollist peaksid osa võtma nii majandus kui riiklikud institutsioonid. Oleks tarvilik, et
edaspidised sammud Eesti merenduses toetaksid kogu Eesti majanduse huve ja ei
sõltuks vaid ühe ministeeriumi otsustest.
Leida vahendid komisjoni töö tasustamiseks nii riiklikelt
institutsioonidelt kui transiidist huvitatud organisatsioonidelt
Meri ja merendus on olnud ajalooliselt ning
on jätkuvalt Eesti elu, majanduse ja kultuuri osa. Merendus on üks Eesti
sümboleid ja selle. maine kahjustumine oleks kahetsusväärne ning seotud palju
enamaga kui transiitkaubandus.
tagasi | avalehele
© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee |