Sadamaehituse olukorrast Eestis
 
Uno Liiv

Seonduvalt majanduse arengu perspektiividega ja lootustega Eeesti peatsest liitumisest Euroopa Ühendusega ning osa saamist sellega kaasnevast ida-lääne kaubatransiidist on meil tekkinud tõeline sadamaehituse buum. Selle tagajärjeks on pea igakuised teated uute sadamate rajamise kavadest Eesti rannajoonel. Lisaks lootustele transiidi suurenemisele on vähemal määral tekkinud huvi ka turismi otstarbeliste sadamate ehitamiseks. Kahjuks ei anna aga sageli nende kavade autorid endale aru, et kaasaegne sadamaehitus kujutab endast äärmiselt keerulist insenertehnilist ülesannet, mis lisaks oma kõrgele maksumusele sõltub väga paljus kohalikest tingimustest. Seejuures nende tegurite hulka, mis mõjutavad iga konkreetse objekti ehitamist, kuuluvad küsimused alates valitsevatest tuultest ja sellest genereeritud lainetusest ning geoloogiast kuni keskkonna kaitseni. Projekt peab haarama ka kõiki kohalikke hüdroloogilisi ja rakendusgeoloogilisi andmeid ning ehitus-konstruktsioonide stabiilsusega seotud küsimusi. Kõikide sadamaehitusega seotud nõuete täitmine toob endaga paratamatult kaasa ehitusmaksumuse suurenemise ja tasuvusaja pikenemise.

Teisest küljest võib aga ühegi lokaalse teguri vale hinnang kergesti viia kogu projekti ebaõnnestumiseni, mille tagajärgede kõrvaldamine toob kaasa märgatava majandusliku kahju.

Eesti suurim sadam Muuga, millest 1991 aastaks oli valmis ehitatud esimene järk, mis arendati kõigepealt vastavalt tolle aegsele vajadusele vilja transiidiks ja mille lõplikud akvatooriumi mõõdud pidid olema 4x5 km on tänu kaheksakümnendate aastate esimesel poolel teostatud mitmesugustes N.Liidu asutustes teostatud töödele väga hästi läbi uuritud kõikide sadama ehitust määravate tegurite suhtes. Selle põhjal sama aastakümne lõpus koostatud generaalplaan on aga tänaseks seoses minetanud oma väärtuse, sest tundmatuseni on muutunud transiidi struktuur ja kogu strateegia.

Põhiküsimuseks sadama edasise insenertehnilise arengu seisukohalt on sadama akvatooriumi kaitse lainetuse vastu ja seoses sellega lainemurdjate ja kaide ehitamise küsimus. Muuga lahes on sadama alal, mis navigatsiooniliselt oma sügavustega kuni 22 m on Läänemere piirkonnas üks sügavamaid, on lahe põhjas nõrgad pinnased. Seejuures koormust vastu võttev sinisavi kiht on kohati 50 m sügavusel ja selle peale settinud mitmesugused kihid ei ole praktiliselt koormatavad. Seega on kõikide sadama hüdrotehnilise konstruktsioonide rajamissügavus väga suur ja seoses sellega kallineb kogu konstruktsiooni maksumus. Muuga sadam on praktiliselt avatud loode-põhja- ja kirde tuulte puhul tekkivale lainetusele ning sadama akvatooriumi kaitseks rajatava lainemurdja pikkus peaks esialgsete variantide kohaselt olema 5-6 km. Lainemurdja ehituskulud, sõltumata kasutatavast konstruktsioonist, on praegustes tingimustest ca 30000 USD/jm. ehk kokku vähemalt 150 milj. USD.

Praegu toimub Muuga sadama areng üksikute kaubaliikide transiidi vajaduse järele, kusjuures vastavalt investeeringutele on eelisarengu saanud nafta-keemia ja konteiner terminalid.

Äärmiselt negatiivse näitena sadamaehituse alal valitsevast mentaliteedist võib tuua Saaremaa süvasadama rajamise kava. Vastavalt Saare maavalitsuse poolt välja antud tingimustele peaks selle tulevase, peamiselt turismi otstarbel rajatava sadama kaudu tulema maale kuni 200000 inimest ja 30000 sõiduautot aastas ning 500 auotobussi/treilerit nädalas. Sadama basseinid on 300x150x 10 m, 300x150x-7m ja 250x150x-3,6 m . Vastavalt seni tundmatute investorite äriplaanile rajatakse sadam Saaremaa loodetippu Uudepanga lahte ja jättes kõrvale kõik sadama ehitusega seotud, eelpool nimetatud insenerlikud probleemid, teostati keskonna ekspertiis. Selle põhjal otsustati sadama rajamise küsimus ainult sellest lähtudes, kas seal rajoonis pesitsevad haruldlased linnud suudavad "üle elada" sadama naabruse või mitte. Arvestades selle regiooni majanduslikku olukorda on projektil kohaliku elanikkonna suur toetus ja asjale on püütud toetust saada emotsionaalsel pinnal rahvakoosolekute tasemel. Alates möödunud aasta suveperioodist on projekti autorite poolt avalikustatud ehitustööde maksumus kasvanud 40 milj. kroonilt 200 miljonini, kuid arvestada võiks umbes 500 miljoni krooniga, sest sadama akvatoorium on kavatsus rajada lubjakivisse. Seejuures on välja kaevatava kivimi maht ca 500 tuhat kuupmeetrit!

Vastavalt Keskonnaministeeriumi poolt korraldatud tellimusele on aga Tagamõisa poolsaarel praegu käimas töö teiste sadamakohtade leidmiseks ja kuuldavasti peab Vabariigi valitsus langetama oma otsuse süvasadama asukoha suhtes käesoleva aasta lõpuks.

 

tagasi | avalehele

Akademischer Rat Academic Council Akadeemiline nõukogu Ümarlaud Kultuurirahastu