"3. septembril kohtus Presidendi Akadeemiline Nõukogu Pärnu Maavalitsuse saalis.

PAN jätkas arutelu teemadel, mis on läbinud kõiki PAN istungeid 1999. aastal - Eesti kõrgtehnoloogilisest perspektiivist. Ettekannetega esinesid Ülo Jaaksoo (Küberneetika AS juhatuse esimees), professor Richard Villems ja Kalev Tanner (Cresco Investeeringud).

Ülo Jaaksoo ettekanne kandis pealkirja

INNOVATSIOONI VÕIMALIKKUSEST EESTIS INFO- JA SIDETEHNOLOOGIA ARENGU NÄITEL

Et saavutada edu, peab olema erinev.

Eesti erinevus on kõigepealt tema väiksuses, ainult 1,5 miljonit elanikku (paraja suurlinna eeslinn), kuid ta funktsioneerib tervikliku ühiskonnana - oma president ja valitsus, armee, koolid, haiglad, pangad, vanglad jm.

Teiseks, valdav osa eestlasi soovib olla haritud. 1881.a. rahvaloendus näitas, et juba siis oskas peaaegu kogu rahvas lugeda. Õnneks pole lõputud haridusreformid seda rahva õppimise tahet suutnud hävitada, mida tõestab ülikooli astuda soovijate suur arv ka tänavu.

Kolmandaks, me oleme uute tehnoloogiate, eriti info- ja sidetehnoloogia (IST) rakenduste suhtes positiivselt vastuvõtlikud. Telefoni-, eriti mobiilside ja Interneti areng on olnud väga kiire. Hämmastavalt kiiresti võtsime kasutusele magnetkaardid, meie dokumendikotid on täis panga, bensiinijaamade, haigekassade jm kaarde. Me oleme seda julgelt teinud, vaatamata seaduste auklikkusele ja hirmujuttudele.

Ülalöeldust võib järeldada, et meil on ajalooline võimalus jõuda arenenud riikide hulka väga kiiresti, kui me, tuginedes rahva uuendusmeelsusel, tegutseme teadlikult infoühiskonna tehnoloogiate evitamisel. Ei olks midagi imelikku selles, kui varsti sõidetakse Brüsselist Tallinna digitaaldokumendi rakendust või digitaalallkirja kasutamist reguleerivast seadusest eeskuju võtma.

Riik peab toetama eelkõige seda valdkonda, kus edu on juba saavutatud. Kuna Eestil on IST valdkonnas hea positsioon, siis on vaja kuulutada IST esmatähtsaks ja suurendada oluliselt rakendusuuringute ja arendustegevuse mahtu. Võtmeküsimuseks on erakapitali kaasamine. Tuleb välja töötada sellised mehhanismid, mis soodustaks firmadel omavahendite suunamist teadus- ja arendustegevusse. On vaja stimuleerida firmateadust ja jõuda olukorrani, kus riigieelarvest finantseeritakse teadus- ja arendustegevust ainult 1/3 ulatuses. 2/3 peab tuleb firmadelt. Erakapitali kaasamisel kujunevad välja ka loomulikud finantseerimise proportsioonid alusuuringute, rakendusuuringute ja arendustegevuse vahel, mis arenenud riikides on 1:2:4. Meil on see praegu täpselt vastupidine 4:2:1.

IST firmad on reeglina nn. teadmuspõhised, kus suure osa firma varast moodustab mittemateriaalne vara, see on töötajate teadmised, oskused, kogemused, töökeskkond, suhtlemismallid klientidega jm. Teadmuspõhised IST firmad ei vaja suuri materiaalseid investeeringuid, nad vajavad kõigepealt haritud ja arenguvõimelisi töötajaid. Vaja on oluliselt suurendada IST spetsialistide koolitust.

Kokkuvõtteks, tuleb: Kuulutada Eesti infoühiskonna tehnoloogiliste katsetuste ja rakenduste pioneerriigiks, kaasates sellesse tegevusse kümned Eesti IST firma ja rahvusvahelised korporatsioonid.

1. Käivitada infoühiskonna rahvuslik programm, koos esimeste oluliste rakendusprojektidega: elektrondokument, elektroonne ID-kaart, integreeritud seiresüsteem.
2. Vaadata üle teadus- ja arendustegevuse finantseerimisskeemid.
3. Töötada välja mehhanismid Eesti erakapitali suunamiseks teadus- ja arendustegevusse.
4. Töötada välja mehhanismid Eesti erakapitali suunamiseks teadus- ja arendustegevusse.

Järgnenud diskussioon käsitles põhiliselt laiemas mõttes internetikaubandusega (e-commerce) seonduvat. Erilist tähelepanu pöörati võimalustele digitaaldokumentide ja digitaalallkirja vallas. Turvaline suhtlemine Internetis on üks e-kaubanduse eeltingimusi ning sellealane tehnoloogia vajab pidevalt täiendamist. Turvatehnoloogia väljatöötamine ja turustamine on üks alasid, kus Eesti firmad võiksid maailmaturul kaasa rääkida.

Richard Villems tutvustas Eesti Geenivaramu projekti. Viimane näeks ette kogu Eesti elanikkonna geneetilist kaardistamist. Professor Villems väitis, et

1. inimgenoomi ja kogu geenitehnoloogia rakenduste leidmine on juba kujunenud alaks, kuhu voolab miljardeid dollareid.

2. Eesti peaks massilise genotüpiseerimise ja kogutud info kommertsialiseerimise valima oma läbilöögisuunaks. See vajab massilist selgitustööd.

3. Otsustamisega ei tohi oodata. Tuleb kiiresti luua vastav seadustik, isegi kui me jääksime geenitehnoloogiast kõrvale.

Tuleb astuda saame geenitehnoloogia spetsialistide koolitamiseks. Väliskapitali enam ODAVA tööjõuga ei meelita.

Diskussiooni käigus tõstatati hulgaliselt küsimusi, eriti rahaliste võimaluste olemasolust. Tõstatati küsimus Geenivaramu elujõulisusest kommertsideena.

Ka diskuteeriti võimalikkuse üle Eesti võimalustega märkimisväärset edu saavutada olukorras, kus maailma rikkaimad riigid ja institutsioonid sama eesmärgi kallal töötavad.

Kalev Tanneri ettekande teemaks oli "Riskikapital - üks peamine kõrgtehnoloogiliste ettevõtete finantseerimise allikas".

Ettevõte läbib oma arengus mitu erinevat faasi ning iga etapi majanduslikult edukaks läbimiseks vajab ta vastavalt etapi omapärale erinevaid finantseerimisallikaid.

Kõrgtehnoloogilise ettevõtte käivitamiseks on vaja kaasata suures mahus algkapitali, mille leidmiseks tuleb arvesse võtta riskikapitali investorite kriteeriumeid ning muuta loodav ettevõte nende silmis atraktiivseks. Maailmapraktika näitab, et kapitali leidmine algfaasis olevale kõrgtehnoloogilisele ettevõttele on komplitseeritud protsess ning nõuab detailset ja hästi läbimõeldud plaani. Kuna kõrgtehnoloogilise ettevõtte loomisega kaasneb ka suurem risk, siis üldjuhul ei ole tavalised finantsinstitutsioonid nõus finantseerima sellise riskiastmega ettevõtte laene ega ka investeerima nende aktsiatesse. Alternatiivina tuleb mängu riskikapital (venture capital).

Riskikapitaliks nimetatakse investeeringut, mille käigus riskialtid investorid rahastavad algstaadiumis olevaid tavapärasest oluliselt riskantsemaid äriideid. Statistika näitab, et ühest miljonist kõrgtehnoloogilisest äriideest realiseerub edukalt vaid kuus ning 60% riskikapitali kaasanud kõrgtehnoloogilistest ettevõtetest pankrotistuvad. Selline statistika on muutnud riskikapitali pakkuvad investorid väga nõudlikuks oma investeeringute valikul. Investori kõrge riski kompensatsiooniks on investeeritud kapitali oodatav kõrge tulusus. Riskikapitali kaasamisega ettevõttesse kaasneb teatud omandiõiguse ja kontrolli loovutamine investorile seoses investeeringu teostamisega ettevõtte aktsiatesse.

Eestis ei ole veel ühtegi riskikapitali pakkuvat investorit ning seetõttu tuleb kapital tuua sisse välismaailmast. Väliskapitali kaasamisega tuleb arvestada maailmapraktikat ning reegleid, millest seal lähtutakse riskikapitali toomisel kõrgtehnoloogilistesse ettevõtetesse.

Riskikapitali investoritel on tavainvestoritest mõnevõrra erinev nägemus. Nende kõige olulisem kriteerium, mille järgi nad oma investeeringu otsustavad, on ettevõtte meeskond. Mida täiuslikum on ettevõtte meeskond seda suurem on tõenäosus saada riskikapitalil rajanevat finantseeringut. Geniaalne äriidee ning potentsiaalselt suur turg ei ole kuigi veenvaks argumendiks juhul, kui meeskond tundub keskpärane või nõrk. Riskikapitali investori silmis suudab tasemel meeskond ka keskpärasest ideest luua eduka kõrgtehnoloogilise ettevõtte.

Lisaks meeskonnale tähtsustavad riskikapitali investorid ka toote unikaalsust ning selle turustamise võimalikkust, turu suurust ja arengupotentsiaali, strateegilise konkurentsieelise olemasolu ning selle säilitamise võimalikkust. Lisaks kõigele muule, huvituvad nad aktsia väärtuse suurest kasvust.

Riskikapital on vaid ettevõtte algfaasi finantseerimise allikaks ning ei jää ettevõttesse igavesti. Riskikapitali investor teostab oma väljumise strateegia tavaliselt 5-7 aasta jooksul avaliku aktsiaemissiooni käigus või siis müües oma osaluse strateegilisele investorile. Ettevõtte finantseerimine tema järgnevates arengufaasides toimub juba tavapärase laenu või muude finantsinstrumentide kaasamisega ja seega jätkub ettevõtte tegevus ka pärast riskikapitali investori lahkumist ettevõtte finantseerijate ringist.

Diskussiooni käigus arutati riskikapitali maailmapraktikat.

Ülddiskussioon keskendus riigi osale kõrgtehnoloogia finantseerimises ja soodustamises. Märgiti, et Eestis on R&D (research and development - uuringud ja arendus) osakaal SKT's väike, kuna meil ei ole tööstusharusid, mida mujal R&D peale kulutavad. Riik ei saa neid ka kunstlikult tekitada. Seetõttu tuleb meil luua keskkond, mis meelitaks just selliseid firmasid siia.

Kokkuvõtteks tõdeti, et Eesti vajab strateegilise arengu programmi. Siiani üleriiklik programm puudub, vaid ministeeriumides on kitsapinnalised programmid, mida ei teostata efektiivselt. Vabariigi President pani ette kasutada soomlaste SITRA kogemusi - alustuseks kasvõi luua SITRA osakond Eestis.

Järgmise istungi külalisteks otsustati kutsuda Esko Ollila, Soome Panga asepresident, ja Aatto Prihti, SITRA direktor.

Järgmine istung toimub 9. detsembril 1999 Tallinnas.

tagasi | avalehele